Äsja möödunud rahvusvahelise neerupäeva puhul on kasulik sügavale enda sisse vaadata. Kui palju me teame neeruhaigustest ja kui oluline on selle tähtsa organi eest hoolitseda? Teemat lahkab Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna vanemarst-õppejõud dr Külli Kõlvald. 

Doktor Külli Kõlvald, teie olete pikka aega tegelenud neeruhaiguste raviga ja seisate selle eest, et neerud oleks kõigil korras. Millised on enamlevinud neeruhaigused?

Kroonilist neeruhaigust esineb ligikaudu kümnendikul elanikkonnast. Vanemaealiste hulgas esineb neeruhaigust sagedamini kui noortel. Pärast 40. eluaastat alaneb neerufunktsioon ligikaudu üks protsent aastas ja juba üle 65 aasta vanustel inimestel esineb kroonilist neeruhaigust palju sagedamini. Näiteks põeb seda iga neljas naine ja iga viies mees. 

Levinumad neeruhaigused ei ole üldse tingitud neeru enda haigustest. Hoopis diabeet ja hüpertensioon ehk kõrge vererõhk kahjustavad neere enim. Inimesed tihti ei saa sellest seosest aru, et kui vererõhk on küll kõrge, aga neerud on alati terved olnud, siis miks nüüd on neerudega midagi korrast ära?

Neeru enda haigused on alles kolmandal kohal. Esmased neeruhaigused – põletikulised või immuunmehhanismiga seotud – võivad üsna lihtsalt tekkida ka üldiselt tervetel inimestel. Põletikuline neeruhaigus on neeruvaagnapõletik, mis on tavaliselt seotud külmetamisega ning mida põhjustab mikroob ja ravib antibiootikum. Põletikulised haigused annavad endast märku ägedamate sümptomitega, põhjustades valu ja sagedast urineerimist ning vahel ka palavikku. Immuunmehhanismiga seotud neerupõletik võib tekkida erinevatel põhjustel, näiteks mandlipõletikust, väljaravimata või venima jäänud gripist või isegi allergilise reaktsiooni tagajärjel. Organism hakkab oma neeru vastu tööle ja see võib tekitada ka neerupuudulikkust.

Mis põhjustab kroonilist neeruhaigust, millised on selle haiguse sümptomid ja kuidas seda ravida? 

Krooniline neeruhaigus tähendab neerude kahjustumist ja nende töövõime ehk neerufunktsiooni vähenemist pikaaegselt. Haigus kulgeb vaikselt ja algstaadiumis oluliste kaebusteta. Kroonilist neeruhaigust võivad esile kutsuda mitmesugused teised haigused, näiteks suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi. Ligikaudu ühel kolmest diabeediga täiskasvanust ja ühel viiest kõrge vererõhuga täiskasvanust võib olla krooniline neeruhaigus.

Lisaks diabeedile ja kõrgele vererõhule kuuluvad teiste neeruhaiguste riski suurendavate probleemide hulka näiteks südamehaigused, rasvumine ehk ülekaalulisus, suitsetamine ja neerudele kahjulike ravimite tarvitamine.

Kroonilist neeruhaigust võivad põhjustada ka paljud teised seisundid, näiteks neerudes ja kuseteedes olevatest takistustest põhjustatud probleemid, nagu kaasasündinud muutused kusejuhade kujus, neerukivid, kasvajad või meestel eesnäärme suurenemine. Lisaks ka korduvad kuseteede põletikud või erinevad pärilikud haigused, millest sagedasem on polütsüstiline neeruhaigus. Selle tagajärjel tekib neerudesse aastate jooksul hulgaliselt eri suurusega tsüste, mis kahjustavad neerude töövõimet. Pärilikud neeruhaigused esinevad üldiselt väga harva. Oluline on teada, et neeruhaigust võib põhjustada ka füüsiline vigastus.

Krooniline neeruhaigus on aga vaikselt ja algstaadiumis oluliste kaebusteta kulgev haigus. Kroonilise neeruhaiguse korral on mõne haiguse või kahjuliku teguri tõttu neerud kahjustunud ja neerufunktsioon väheneb aastate või aastakümnete jooksul. Kolm kõige levinumat kroonilise neeruhaiguse põhjust Eestis ongi suhkurtõbi, kõrgvererõhktõbi ja glomerulonefriit.

Kui suhkurtõvest põhjustatud neerukahjustus püsib pikka aega, kõrgeneb paljudel patsientidel ka vererõhk ja seda tuleb ravida. Kui aga hüpertooniatõve korral kõrge vererõhk ületab normi piiri (140/90 mm Hg) pikka aega, võib see põhjustada kroonilist neeruhaigust, südameinfarkti ja ajuinsulti.

Glomerulonefriit on immuunsüsteemi häirest põhjustatud haigus, mille puhul kahjustab neere immuunpõletik. Haigusel on eri vorme, näiteks võib põletik paikneda ainult neerudes või haarata kogu organismi. Oluline on teada, et glomerulonefriidi korral kõrgeneb sageli ka vererõhk.

Kuidas panna tähele erinevaid neeruprobleeme ja algavat haigust? 

Eri raskusastmega kroonilise neeruhaiguse levimus on umbes kümme protsenti maailma rahvastikust ehk praegu võib öelda, et mõnd kroonilist neeruhaigust põeb ligi 850 miljonit inimest. Krooniline neeruhaigus on algstaadiumis oluliste kaebusteta kulgev haigus, mistõttu on see sageli aladiagnoositud ja -ravitud.

Kui põletikulisi neeruhaigusi on üsna kerge ära tunda, siis teised neeruhaigused on märksa salakavalamad ega pruugi kuigi selgelt tunda anda. Põletiku korral võib esineda valu ja palavikku, kuid teiste haiguste korral inimene sageli ei tunnegi midagi. Vererõhk võib küll kerkida, kuid seda ei pruugi märgatagi. Inimene ei teagi, et tal on krooniline neeruhaigus, kui tema arst seda ei kontrolli.

Neerud filtreerivad verd, väljutades organismist ainevahetuse jääkaineid ja üleliigset vedelikku. Lisaks reguleerivad nad teatud hormoone, kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mõjutavad vererõhu regulatsiooni ja verevalgu hemoglobiini taset. Neerupuudulikkuse korral kogunevad mürgid organismi ning häirub ka vedeliku väljutamine uriinina, põhjustades turseid näol ja jalgadel.

Kroonilisele neeruhaigusele võivad viidata uriini hulga või värvuse muutused, nõrkustunne ja isu kaotus. Hormooniprobleemidest tekib aneemia ehk kehvveresus, häirunud kaltsiumi ja fosfori ainevahetus võib põhjustada luuhõrenemist, samuti võib tekkida kõrge vererõhk.

Kui haigus on kaugele arenenud, võib kaasneda ka südame-veresoonkonna enneaegne ateroskleroos, mis võib kaasa tuua südamelihase infarkti või insuldi. Seega on haiguse süvenedes tegu juba väga tõsise probleemiga.

Neeruhaiguse diagnoosi korral on oluline selle põhjustanud haiguse ravi. Lisaks on väga oluline haige enda poolt oma eluviisi muutmine. Rõhku tuleb panna tervislikule toitumisele, soola tarvitamise vähendamisele, piisavale kehalisele aktiivsusele, suitsetamisest loobumisele, alkoholitarvitamise piiramisele.

Neeruhaiguse süvenemist aitab pidurdada kindlasti kõrgvererõhktõve ravi. Tuleb teada oma soovitatavat vererõhu väärtust ja hoida see kontrolli all, oluline on võtta vererõhuravimeid regulaarselt arsti määratud raviskeemi järgi. Ülekaalu puhul on soovitatav kehakaalu langetamine ja tursete korral on vajalik liigse vedeliku väljutamine kehast.

Viimastel aastatel on lisandunud ka uusi ravimeid, mis pidurdavad neeruhaiguse progresseerumist.

Miks neeruprobleemid sageli just diabeetikutel välja kujunevad? Milline on diabeetilise nefropaatia ravi?

Igal kolmandal täiskasvanud diabeetikul esineb krooniline neeruhaigus. See on seisund, mis kahjustab mõlemat neeru ning võib viia tõsisemate tüsistusteni, sealhulgas neerupuudulikkuseni. Et neeruprobleemid võivad välja kujuneda nii 1. kui ka 2. tüüpi diabeetikul, on raviskeemi järgimine ja oma tervisliku üldseisundi eest hoolitsemine väga oluline.

Põhjus, miks neeruprobleemid sageli just diabeetikuid tabavad, seisneb peamiselt kahes diabeedile iseloomulikus teguris: kõrges vererõhus ja kõrges veresuhkru tasemes ehk hüperglükeemias. Iga neer koosneb miljonitest pisikestest filtritest, mida nimetatakse nefroniteks. Aja jooksul võib diabeedist tingitud kõrge veresuhkur kahjustada nii neerude veresooni kui ka nefroneid, kitsendades sealseid artereid, mistõttu nefronid ei tööta nii nagu peaks, mis viibki neerufunktsiooni halvenemiseni.

Paljudel diabeediga inimestel tekib kõrge vererõhk, mis võib omakorda kahjustada ka neere.

Neeruprobleemid on diabeetikute hulgas väga sagedased, kuid ei pruugi endast märku anda, enne kui haigus on jõudnud juba kaugele areneda. Seetõttu on kroonilise neeruhaiguse ennetamiseks soovituslik kontrollida neerude funktsiooni vähemalt kord aastas, samuti tuleks regulaarselt teha glükohemoglobiini ehk HbA1c analüüs selgitamaks välja, kas rakendatud raviskeem on olnud piisavalt tõhus. 

Kontroll haiguse ja sellega kaasnevate tervisemurede üle on iga diabeetiku olulisim ülesanne. Kõigil diabeediga haigetel on vaja hoida neerukahjustuse ennetamiseks või selle süvenemise aeglustamiseks vere glükoosisisaldus, vererõhk ja kolesterooli tase kontrolli all.

Mis juhtub, kui progresseeruv neeruhaigus jääb õigel hetkel vajaliku ravita?

Kuna krooniline neeruhaigus kulgeb aeglaselt ja on pöördumatu, ei ole võimalik seda välja ravida. Ravi eesmärk on pidurdada neerude kahjustuse süvenemist. Haiguse ravivõimalused sõltuvad neeruhaiguse raskusastmest, kaasuvatest haigustest ja teistest terviseprobleemidest.

Neerud täidavad meie organismis mitut eluliselt tähtsat funktsiooni ning nende häirumine muudab väga palju igapäevast elu ja selle kvaliteeti. Seetõttu on oluline vaikselt ja märkamatult ligi hiilivale neeruhaigusele õigel ajal jälile saada. Eesmärk on avastada haigus varakult, aeglustada selle progresseerumist, parandada neeruhaigete elukvaliteeti ja valmistada neid õigel ajal ette neeruasendusraviks. 

Kui krooniline neeruhaigus progresseerub lõppstaadiumini, tuleb alustada neeruasendusravi, s.o hemodialüüs, peritoneaaldialüüs ja neerusiirdamine. Eesti Nefroloogide Seltsi andmetel oli 2022. aasta seisuga Eestis neeruasendusravil ligi 1000 patsienti. Kuigi uute NAR-patsientide arv on viimastel aastatel stabiliseerunud (60–70 miljoni elaniku kohta aastas), on nende juurdekasvu tendents jätkunud.

Kui rääkida paari sõnaga dialüüsravist ehk hemodialüüsist, siis see tähendab kolm korda nädalas neli tundi kestval protseduuril käimist. Protseduuri käigus eemaldatakse organismist liigne vedelik ja jääkained. Peritoneaaldialüüsi saab patsient ise kodus teha. Filtriks on inimese enda kõhukelme ning samamoodi eemaldatakse liigne vedelik ja jääkained. 

Neerusiirdamise puhul siiratakse patsiendile doonorneer. Reeglina siiratakse ühele patsiendile üks neer ja vältimaks äratõukereaktsiooni peavad siiratud elundiga patsiendid kasutama immuunsupressiivseid ravimeid.

Millised sümptomid võivad viidata võimalikule neeruprobleemile? Kuidas saab igaüks oma neerude tervise eest hoolitseda?

Sageli hiilib neeruhaigus ligi salamisi ning sel ei ole algul häirivaid märke. Ainsaks sümptomiks võib olla väsimus, ent kes meist ikka poleks vahel väsinud. Sellegipoolest võivad neerufunktsiooni probleemist anda varakult märku ka sagenenud urineerimine, tursed jäsemetel, silmade ümbruses, väsimus ja nõrkustunne ning kõrge vererõhk. Tähelepanu tasub pöörata siis, kui vererõhk pole korras, ülemine näitaja on üle 140 ja alumine üle 90. Kui mõni mainitud sümptomitest ilmneb, tuleks pöörduda arsti vastuvõtule.

Riskigruppi kuuluvatel patsientidel, eelkõige diabeedi ja hüpertensiooniga inimestel, peaks hindama regulaarselt neeruhaiguse markereid ning julgustama neid vähendama riskitegureid.

Neerupuudulikkuse lõppstaadiumis tekivad enamasti küll tursed, äärmine kehvveresus, inimene on kahvatu ja jõuetu. Üldiselt aga viivad analüüsid meid selle järelduseni. 

Neeruhaiguste puhul annab uriinianalüüs meile palju informatsiooni, sellega saame määrata uriini valgusisaldust ja see võib viidata neerukahjustusele. Kuid kroonilise neeruhaiguse puhul vajame diagnoosimiseks ka kindlasti vereanalüüsi. Kui krooniline neeruhaigus süveneb, tõuseb veres jääkainete sisaldus, mis põhjustab halba enesetunnet. Võivad tekkida erinevad terviseprobleemid, lisaks vererõhu tõusule ja kehvveresusele (aneemia), luude haprus ning enneaegne veresoonte lupjumine, samuti võib muutuda uriini hulk ja tekkida tursed. Mõnikord tekib hoopis ka vajadus sagedamini urineerida, mida tuleb ette eriti öösiti. Haiguse süvenedes võivad lisanduda väsimusele, jõuetusele ka hingeldus, uneprobleemid, isutus, iiveldus, kehakaalu langus, sügelev kuiv nahk ja lihaskrambid, mis kimbutavad eriti öösiti.

Eks ikka nii nagu teistegi haiguste vältimiseks, tuleb ka neerude tervise eest hoolitsemiseks elada tervislikult. Mõõdukalt liikuda, toituda tervislikult, vältida soola- ja rasvarohkeid toite, magustatud karastusjooke. Alkoholiga mitte liialdada ja kindlasti mitte suitsetada. Ülekaalu puhul on soovitatav kehakaalu langetada. Kui inimesel juba on diagnoositud näiteks diabeet, siis tuleb hoida veresuhkur normis ja vererõhk kontrolli all ning see teeb juba neerudele suure teene.

Neerude puhul on ka oluline piisavalt vedelikku tarbida. Kroonilise neeruhaiguse algstaadiumis vajavad neerud väga vedelikku ning pigem tarbida seda rohkem kui liiga vähe. Kui aga on kaasuvaid haiguseid nagu südamepuudulikkus või juba väga tõsine neerupuudulikkus, siis tuleb jällegi vedeliku koormust vähendada ning mõnikord hoopis liigset vedelikku ravimitega organismist välja viia. See kõik käib koostöös arstiga. Ja loomulikult tuleb korrektselt tarvitada arsti poolt määratud ravimeid.