Eesti Logopeedide Ühingu eestseisuse vanema Helje Mölleri sõnul tegeletakse logopeediaga Eestis küll juba 100 aastat, kuid sellegipoolest vajab spetsialisti töö sisu sageli selgitamist. Näiteks on tehtud palju edusamme, mis võimaldavad järjest paremat abi pakkuda neile, kes seda tõeliselt vajavad. Seejuures on saanud aina olulisemaks teguriks nii erialaspetsialistide meeskonnatöö kui ka lähedaste panus.

Logopeed tegeleb nii laste kui ka vanemaealiste tervisemuredega

Eestlaste teadlikkus logopeediast on Mölleri sõnul on väga erinev: on lapsevanemaid, kes hakkavad varakult muretsema ja abi otsima, kuid samas on ka neid, kes ei muretse ka siis, kui spetsialistid probleemile tähelepanu pööravad. “Endiselt on liikvel ka müüte: näiteks arvatakse, et kõik lapsed hakkavad ükskord rääkima ning logopeedid väikeste lastega ei tegele,” näitlikustas ta.

Ehkki laste puhul osatakse sageli märgata vigu häälduses, jääb sageli vajaliku tähelepanuta, kui lapsel on raske mõista suulist kõnet, tal on vähene sõnavara või vead lauseehituses. “Logopeede teatakse üldse rohkem kui spetsialiste, kes tegelevad hääldusega. Tegelikult on logopeedide tööväli palju laiem – alates lapse sünnist, tema söömis- ja neelamisoskuse toetamisest kuni eaka inimeseni, kus on taas vaja abi söömis- ja neelamisprobleemidega. Kommunikatsioonivõime arendamine või taastamine, mille puhul tegeleme inimese kõne, keele ja häälega, jääb kahe etapi vahele ja on väga suur osa logopeedi tööst.”

Sageli teatatakse, et insuldiga võib küll kaasneda kõnehäire, kuid vähem, et ka dementsusega inimesed ja nende lähedased võivad suhtlemisraskuste tõttu logopeedi vajada. “Kuulsin hiljuti arvamust, et logopeed ei saa oma tööga inimese surma põhjustada. Tegelikult on see võimalik, kuid õnneks ei ole seda juhtunud. Neelamishäirega patsient võib toidu/vedeliku kopsu tõmmata, mistõttu võib tekkida raske kopsupõletik, mida ravida on keeruline ja mis omakorda võib lõppeda surmaga. Tuleb teadvustada, et logopeedi abita haigestub raske kommunikatsioonipuudega inimene mõnikord raskesse depressiooni ja hääbub,” tõi Möller välja.

Meditsiini areng on kaasa toonud suured edusammud

Helje Mölleri sõnul on meditsiini areng toonud kaasa olulisi muutusi logopeedi töös, aga ka abivajajate jaoks: näiteks on lastele sisekõrvaimplantaatide paigaldamine võimaldanud kuulda ja tajuda helisid, mille tulemusel võivad kurdid lapsed saada logopeedi abil koolimineku ajaks eakaaslastega sarnase kõnetaseme. Samuti kuuluvad edusammude hulka näiteks hääleproteesid, mida vajavad inimesed, kellel on operatsiooni käigus eemaldatud kõri, ja kõneklapid, mida kasutatakse inimestel, kellel on erinevatel põhjustel avatud hingetoru.

“Arstidega koostöös on võimalik sooritada instrumentaalseid neelamisuuringuid, mille abil saame jälgida inimese neelamisprotsessi ja tuvastada, kas toit liigub õiges suunas ning millises neelamise etapis tekib takistus ja oht, et toit liigub hingamisteedesse. Vastavate programmide abil on võimalik hinnata hääle kõla, fiiberendoskoobi abil saab jälgida häälepaelte tööd – see aitab kaasa hääleteraapiale,” tõi logopeed erinevaid näiteid.

Üks uuemaid logopeedi töövaldkondi on ka ajuoperatsioonidel osalemine. “Operatsiooni ajal on patsient ärkvel ja logopeed hindab inimese kõnet. Neurokirurg samal ajal kaardistab erinevate kõnekeskustega seotud ajupiirkondi. Tulemuseks on oluliselt väiksemad operatsioonist tingitud kahjustused,” lisas Möller.

Koostöö on väga oluline

Logopeedi sõnul on viimastel aastatel suurenenud kõne-, keele- ja suhtlusraskustega laste arv. Sellel on palju erinevaid põhjuseid, sealhulgas paranenud diagnoosimise vahendid ja logopeedide, õpetajate ja lapsevanemate teadlikkus. “Kuna logopeede oli varem vähem kui praegu, jäid paljud lapsed märkamata ning tähelepanu pööratigi rohkem koolieelikutele ja hääldusele. Mäletan, et kõne mõistmise raskustest lastel kui eraldiseisvast teemast hakati rääkima alles paarkümmend aastat tagasi ning see oli pigem haruldane. Nüüd on nende laste hulk oluliselt kasvanud,” ütles ta.

Mõnikord võib põhjus olla ka selles, et kui laps ei mõista kõnet, on teda väga lihtne segi ajada intellektipuudega lapsega. Samas ei saa alahinnata ka suhtluskoostöö olulisust. “Pikaajalise tööstaaži peale tundub, et tõusnud on kõnehilistusega laste arv ehk nende laste hulk, kelle kõnes on veel 3-aastaselt vaid üksikud sõnad. Paljudel juhtudel selgub, et nende laste puhul on vähene ka suhtluskoostöö, pilkkontakt lapsevanemaga, nad on nagu omas mullis. Aga kindlasti see ei ole alati nii. Iga juhtum on erinev,” kinnitas logopeed.

Just laste puhul on Mölleri sõnul kõige olulisem ja tulemuslikum koostöö lapsevanemate, aga ka tugimeeskonnaga lasteaias või koolis. “Kui vanasti kohtas ütlemist, et laps käib logopeedi juures harjutamas, siis tänaseks on lapsevanemad ja õpetajad järjest teadlikumad ning mõistavad, et logopeedi juures õpitud oskusi tuleb kodus ja lasteaiarühmas harjutada.”

Nii mängivad edusammudes võtmerolli just perekond, lasteaed, kool, töökoht ja osadel ka hooldusasutus. “Logopeed võib oma kabinetis imesid korda saata, kuid kui perekond või teised abivajajaga tegelevad spetsialistid (lasteaias ja koolis tugimeeskond, õpetajad; haiglas ravimeeskond) ei toeta, ei jõua oskused kabinetist välja.”

Kuivõrd logopeedi töö peamine eesmärk on teraapiasse tulnud inimese toimetuleku ja elukvaliteedi parandamine, on õpitu harjutamine oluline ka tööealiste ja eakate puhul. “Kui logopeed on suutnud taastada inimese kõne, siis on eluliselt oluline selle kasutamist talle võimaldada. Kahtlemata suudame lugeda endale armsate inimeste soove ka silmadest, kuid sama oluline on see, et inimene ise suudaks oma soovi väljendada ja tunneks, et keegi kuulab,” kinnitas Möller.

Logopeedid on järjest rohkem hakanud tegelema ka kommunikatsiooniprobleemidega inimestega – nii on osapoolte koostöö eriti vajalik siis, kui inimene vajab kõne asemel mõnda teist suhtlusvahendit. Selleks võivad olla viiped, pildid või erinevad kõrgtehnoloogilised ehk arvutipõhised vahendid, mida lühendatult nimetatakse AAC-ks ehk alternatiivseteks või augmentatiivseteks kommunikatsioonivahenditeks.

“See on ühiskonna jaoks veel uus teema: me küll leiame, et kõik inimesed võiksid abi saada, kuid nende inimeste kaasamine ühiskonda on veel lapsekingades. Mitmetes erikoolides/erilasteaedades on need lahendused juba ammu kasutusel, kuid neid vahendeid ei peaks kasutama vaid see, kes ei suuda mingil põhjusel kõnet kasutada, vaid ka kõik ümbritsevad inimesed. Näiteks võiks saada oma suhtlusvahendit kasutav inimene hakkama ka poes, politseis, arsti juures,” selgitas logopeed.

Logopeed on ravimeeskonna liige

Lisaks pereliikmetele ja haridustöötajatele ei saa alahinnata ka logopeedide koostööd teiste haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistidega – kuivõrd tervisemured võivad olla komplekssed, on logopeed haiglas ravimeeskonna liige ning osa laiemast kollektiivist, kuhu kuuluvad ka õpetajad. Siiski jagub Helje Mölleri sõnul väljakutseid omavahelise koostöö parandamise seisukohalt.

Lisaks pereliikmetele ja haridustöötajatele ei saa alahinnata ka logopeedide koostööd teiste haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistidega – kuivõrd tervisemured võivad olla komplekssed, on logopeed haiglas ravimeeskonna liige ning koolis/lasteaias osa laiemast kollektiivist, kuhu kuuluvad ka õpetajad.

“Koostöös pole oluline vaid infovahetus, nagu see on tavapärane arusaam, vaid ühiste eesmärkide seadmine, tulemuste mõõtmine ning üksteise tegevuse toetamine. Praegu on takistuseks just infovahetus ja koostöö erinevate süsteemide – haiglate ja haridusasutuste – vahel, kuna puudub turvaline kanal, aga ka tahe, oskused, ühine nägemus abivajaja vajadustest ja potentsiaalist. See raskendab koostööd oluliselt,” möönis ta.

Küll aga on ette näidata ka edusamme. “Patsientide vaates võiks viimaste aastakümnete edulooks nimetada neelamishäirete hindamise algust Eestis. See tegevus on päästnud paljude elu, kuna tänu neelamise hindamise, neelamisteraapia ja koostöös toitmisravi spetsialistidega alternatiivsete toitmisviiside (toitmine sondi või veeni kaudu) laialdasema kasutamisega vähenes oluliselt inimeste hulk, kes varem tihti surid kopsupõletikku või nälga.”

Nagu teisi erialaspetsialiste, puudutavad ka logopeede muudatused tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis. “Logopeedid on saanud värskelt õiguse iseseisvalt tervishoiuteenust osutada ja teha Tervisekassaga otselepinguid. Läbirääkimist vajavad kõik teenusega seotud tingimused. Püüame kaitsta logopeedi haridust ja samas muretseme, kuidas saaks võimalikult palju lapsi kvaliteetset logopeedi tuge. Samuti seisame selle eest, et logopeedidena töötaksid vaid kvalifikatsioonile vastavad spetsialistid.”

Logopeedide puudus on ülemaailmne probleem

Ehkki logopeedia kui eriala on muutumas järjest populaarsemaks ka noorte õppurite seas, pole saladus, et vastava haridusega spetsialiste on Eestis liiga vähe. “Logopeede, nagu ka teisi tugispetsialiste, eripedagooge, psühholooge, on tõesti vähe, kuid neid on vähe igal pool, üle kogu maailma ning lahendust otsivad kõik riigid,” kinnitas ka Möller.

Ehkki konkurss on vastavat erialast haridust pakkuvates ülikoolides taas suurenenud ning logopeedi töö muutunud järjest prestiižsemaks, on Mölleri hinnangul kõige olulisem, et suures lahendamise tuhinas ei hakkaks langema logopeedi töökvaliteet. 

“Eriala on tulnud õppima palju tublisid noori ja neid, kes on leidnud logopeedias kutsumuse teise erialana. Meil on noori, kes on läinud doktoriõppesse ja teevad teadust, et teenus, mida pakume, oleks võimalikult teaduspõhine. Nüüd oleks oluline mõelda, mida teha, et need inimesed ka erialale jääks. Kuidas neid toetada, et nad läbi ei põleks? Ühinguna püüame hoida kätt pulsil teiste riikide teadustöödel ja kutsume koolitajaid Eestisse,” sõnas ta ja lisas, et tähelepanu vajab nii logopeedide täiendusõpe, aga ka töötasu ja karjäärimudel.

Siiski peab Helje Möller kõige olulisemaks väljakutseks just erinevate osapoolte omavahelist koostööd. “Mida enam toetavad õpetajad ja perekond lapse arengut, seda kiiremini saab lahendatud lapse probleem ja omakorda vabaneb vastuvõtuaegu logopeedi juurde. On olukordi, kus alati polegi vaja teraapiates käia – väga palju saavadki ära teha lähedased või teised spetsialistid,” sõnas ta.