Kui varem vaktsineeriti Eestis inimese papilloomiviiruse ehk HPV vastu vaid tüdrukuid, siis veebruarist võimaldatakse tasuta vaktsineerimist ka 12–18-aastastele poistele. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhi dr Kristjan Pommi sõnul on tegemist riigi olulise investeeringuga tervisesse, millega kaitstakse edaspidi kõigi ühiskonnaliikmete tervist.

Emakakaelavähk pole ainus HPV põhjustatud haigus

HPV vastase vaktsineerimise sihtgrupp on Eestis seni olnud vaid naised ja tüdrukud – seda põhjusel, et emakakaelavähk hoiab HPV põhjustatud pahaloomuliste kasvajate seas suurima haigestunute hulgaga kurba esikohta. Nimelt põhjustab HPV peaaegu 100 protsenti kõikidest emakakaelavähkidest.

Seejuures on aga jäänud suurema tähelepanuta, et HPV ehk inimese papilloomiviirus võib põhjustada ka teisi, sealhulgas meestel esinevaid vähkkasvajaid ja suguelundite tüükaid – seetõttu oli vaktsineerimise sihtgrupi laienemine kauaoodatud samm. “Lisaks emakakaelavähile on HPV seotud ka päraku-, suuõõne-, neelu-, aga ka peenisevähiga ja suguelundite piirkonna nahatüügaste ehk kondüloomidega. Seetõttu on mõistlik vaktsineerida nii tüdrukuid kui poisse,” selgitas dr Pomm.

Arsti sõnul oli kaalutud otsuse tegemiseks vaja nii veenvaid teaduspõhiseid argumente kui ka piisavalt ressursse, et see muudatus Eestis lõpuks teha. “Paraku on see enamikust teistest Euroopa riikidest võtnud oluliselt enam aega ja ennekõike ilmselt just eelarvelistel kaalutlustel,” tõdes arst. See väljendub ka statistikas, mis näitab, et emakakaelavähi haigestumus ja suremus Eestis on üks kõrgemaid Euroopas.

Suur hõlmatus võimaldaks teatud vähivormid elimineerida

Kuivõrd Eestis on HPV laialt levinud ning elu jooksul nakatub mõnda HPV tüvesse 80 protsenti inimestest, on poiste vaktsineerimine ülioluline samm karjaimmuunsuse poole. Teisisõnu: mida rohkem inimesi vaktsineeritakse, seda raskemaks muutub viirusel uusi peremehi leida. “Uuring on näidanud, et kui tüdrukute ja poiste HPV vastase vaktsiiniga hõlmatus on 80 protsenti, siis on viiruse kõige sagedamini pahaloomulisi kasvajaid tekitavate viirusetüvede elimineerimine võimalik,” sõnas dr Pomm.

Väga heaks karjaimmuunsuse näiteks on Austraalia, kus alustati tüdrukute vaktsineerimist 2007. ja poiste vaktsineerimist 2013. aastal. Tänaseks on noorte papilloomiviirusesse nakatumine nullilähedane, mistõttu loodetakse, et paarikümne aasta möödudes esineb Austraalias vaid emakakaelavähi üksikjuhtumeid.

Kuna HPV tüvesid on palju erinevaid, kasutatakse vaktsineerimiseks nonavalentset vaktsiini ehk vaktsiini, mis kaitseb inimest 9 kõige ohtlikuma tüve eest. Seega annab vaktsiin kaitse erinevate võimalike vähivormide ja tüügaste eest. “Tänu teadusuuringutele teame, et 12-aastaste poiste (10 000 poissi) vaktsineerimine HPV nonavalentse vaktsiiniga hoiaks ära eluea jooksul 35 vähijuhtu ja vähendaks 38 protsendi võrra genitaaltüügaste arvu. Seega kaitseme poiste vaktsineerimisega nende enda tervist, aga aitame ka vähendada viiruse üldist levikut elanikkonnas.”

Põhjus, miks vaktsineeritakse just kooliealisi, peitub viiruse leviku viisis: kuna HPV levib sageli seksuaalkontakti läbi, on mõistlik teha vaktsineerimine enne suguelu alustamist – sellega saavutatakse parim kaitse. Samuti on teada, et nooremas eas vaktsineerimine annab ka tugevama immuunvastuse.

“Värskeimate teadmiste kohaselt on lapseeas piisav ühe vaktsiinidoosi tegemine senise kahe asemel, ühtlasi pole praeguste teadmiste kohaselt tarvis tõhustusdoosi – piisab vaid ühest korrast. See hoiab kokku nii vaktsineerimiseks kuluvaid ressursse kui on ka inimesele endale mugavam,” selgitas arst.

Ennetamine on edu võti

Kuna HPV on salakaval ning sellesse nakatumisega ei kaasne esialgu suuremaid vaevusi, on väga oluline roll ennetusmeetmetel ja enda tervise hindamisel, mis aitavad haiguse levikut takistada ja eskaleerumist ära hoida. Dr Pommi sõnul on väga oluline hoolitseda ka oma üleüldise tervise eest, kuna kõik, mis laastab inimese loomulikku vastupanuvõimet haigustekitajatele, tõstab ka riski HPVga nakatumiseks.

“Näiteks võivad suitsetamine ja muude meelemürkide tarvitamine, magamatus, pidev ülemäärane stress, kaasuvad haigused, seksuaalne riskikäitumine, paljude seksuaalpartnerite olemasolu tõsta HPV esinemise tõenäosust,” loetles dr Pomm.

Ettevaatlikum ja tähelepanelikum tuleks olla ka samast soost partneriga seksuaalvahekorras olevatel meestel, kuna nendel esineb heteroseksuaalsetest meestest sagedamini pärakuvähki. “Seetõttu on selles piirkonnas tekkivate kaebuste/muutuste korral samuti asjakohane pöörduda konsultatsiooniks arsti poole,” sõnas arst.

Kuigi tänaste teadmiste järgi pole rutiinne HPV testimine meestel ajalik ning sõeluuringuid meestele pole, on naistel jätkuvalt rangelt soovituslik osaleda emakakaelavähi sõeluuringus. 2024. aastal on emakakaelavähi sõeluuringule kutsutud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994. Testi on võimalik teha ka mugavalt kodus.