Abiks pere loomisel

Tõusev trend: aina rohkem naisi laseb munarakke külmutada

Kertu Kadastik töötab Next Fertility Nordic viljatusravikliinikus embrüoloogina.Foto: Kadri Unt

On teaduslikult tõestatud fakt, et naise munarakkude kvaliteet võib langeda nii eluviisi kui ka tõusva vanuse tõttu, mistõttu soovitatakse lapse saamisele mõelda pigem nooremas eas.

Ent mida ikkagi teha siis, kui naine pole veel valmis emaks saama või ilmneb mõni muu takistus, nagu sobiva partneri puudumine, ootamatu haigus või lihtsalt tunne, et lapse saamiseks on veel liiga vara? Üheks aina enam populaarsust koguvaks võimaluseks on munarakkude külmutamine.

Põhjuseid on erinevaid

Levinud eksiarvamuse kohaselt on nii mehel kui naisel piiramatu arv sugurakke. See ei vasta tõele: nimelt sünnib iga naine teatud arvu munarakkudega, mida elu jooksul juurde ei teki.

Munarakkude kvaliteet ja kogus hakkab niisiis kas vanuse või ka mõne nende reservi langust soodustava teguri tõttu ajapikku langema. Seda enam on oluline oma viljakust hoida ning tervislikku eluviisi viljeleda.

Viljatusravikliiniku Next Fertility Nordic embrüoloogi Kertu Kadastiku sõnul on munarakkude külmutamine Eesti naiste seas muutumas järjest populaarsemaks, kuna naised lükkavad laste saamist järjest rohkem edasi.

“Järjest enam naisi on hakanud rohkem tähelepanu pöörama oma viljakusele ja võimalustele saada bioloogiline laps vanemas eas,” ütles ta.

Kertu Kadastiku sõnul lükkavad naised laste saamist aina rohkem edasi, mistõttu kasutatakse järjest enam munarakkude külmutamise võimalust.Foto: Kadri Unt

Naised soovivad munarakke külmutada peamiselt kolmel põhjusel. Näiteks soovitatakse seda teha meditsiinilistel põhjustel, kui inimesel seisab ees keemia- või kiiritusravi, aga ka teatud günekoloogiliste haiguste korral.

“Kindlasti soovitaksin kasutada võimalust oma munarakke külmutada naistel, kellel on diagnoositud vähk. Soovitatav on munarakke külmutada enne keemia- või kiiritusravi algust,” lisas Kadastik.

Järjest olulisemat rolli mängivad ka sotsiaalsed mõjurid, nagu lapsesoovi edasilükkamine, sobiva partneri puudumine või lihtsalt soov saada järglane hilisemas eas.

Kuigi varasemalt on võimalik olnud külmutada ka embrüoid, valib naine oma sugurakkude külmutamise sageli ka eetilistel põhjustel, kuna mõte külmutatud embrüost ei tundu talle meeltmööda.

“Samuti võiksid oma munarakke lasta külmutada naised, kelle perekonnas on esinenud varajast menopausi, või siis naised, kellel mingil põhjusel lükkub pereplaneerimine edasi,” sõnas embrüoloog.

Kuidas see käib?

Kui veel paarkümmend aastat tagasi peeti munarakkude külmutamist eksperimentaalseks tehnoloogiaks, siis tänaseks päevaks on külmutatud rakkudest ja embrüotest sündinud kümneid tuhandeid lapsi üle kogu maailma. Näiteks sündis möödunud aasta novembris laps embrüost, mis külmutati tema sünnist 27 aastat varem ehk 1992. aastal.

Ent kuidas see protseduur ikkagi välja näeb?

Munarakkude külmutamiseks kasutatakse spetsiaalseid külmutuslahuseid ja rakud säilitatakse vedela lämmastikuga täidetud säilitustünnides, kus on tagatud piisavalt madal (–195 °C) ja ühtlane temperatuur. Seeläbi tagatakse munaraku külmutamiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused, mis pärast rakkude sulatamist lapse saamise tõenäosust suurendavad.

Kertu Kadastik (fotol) tegeleb kliinikus embrüote, munarakkude ning spermide külmutamise ja sulatamisega, spermaanalüüside teostamise ning patsientide nõustamisegaFoto: Kadri Unt

Kui naisel on soov külmutada oma munarakud, siis tuleb tal esmalt tulla naistearsti vastuvõtule, kes laseb läbi viia vajalikud uuringud ja analüüsid ning seejärel pannakse koos paika individuaalne raviplaan.

Et külmutamiseks on tarvis munasarju stimuleerida, tuleb läbi teha protsess, mille käigus küpseb keskmiselt umbes 10–15 munarakku. Kogu protsess kestab umbes 2 nädalat ning selle jooksul käiakse 2–3 korda naistearsti vastuvõtul, kes kõigel silma peal hoiab.

Munarakkude välja võtmiseks teeb arst munasarjade punktsiooni. See on ligikaudu 20 minutit kestev protseduur, mille ajal üldiselt kasutatakse anesteesiat. Seejärel vaadatakse munarakud laboris üle ning lõpuks külmutatakse.

Et saavutada rakkude hea elulemus, kasutatakse tänapäeval kiire külmutamise ehk vitrifikatsiooni meetodit. Tavaliselt säilib pärast sulatamist umbes 80–90% munarakkudest, mis võib individuaalselt mõnevõrra erineda.

Viljakus säilib veel aastaid

On oluline teada, et munarakkude külmutamine ei garanteeri veel lapse sündi: erinevate uuringute järgi on elussündide määr sarnane värskete munarakkudega läbiviidud kunstliku viljastamisega. Küll aga suurendab nooremas eas külmutatud munarakkude kasutamine oluliselt hilisema viljatusravi õnnestumise ja terve lapse sündimise tõenäosust. 

Teadlaste sõnul saab munarakkude külmutamist edukuse poolest võrrelda teiste reproduktiivtehnoloogiatega. Samuti annab munarakkude külmutamine võimaluse säilitada oma viljakust veel pikki aastaid ning pakub seega tänapäeval lisavõimalust pere loomiseks.

Seega on külmutatud munarakkudest abi ka hilisemas eas pere planeerimisel, kus see loomulikul teel enam ei õnnestu. Next Fertility Nordic embrüoloogidel on munarakkude külmutamises pikaaegne kogemus ning ühes parimate spetsialistidega on võimalik unistus pereloomisest teoks teha.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.