Pühade ajal võib inimese toidulaud igapäevaselt tarbitavast toidust mõnevõrra erineda. BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa tõdeb, et kuigi eestlaste terviseteadlikkus on järjest parem, esineb pühade ajal siiski tavapärasest rohkem erinevaid seedimisega seotud tervisehädasid. Kuidas neid ennetada ja mida teha, kui kõhukinnisus või -puhitus ei anna pühade ajal armu?
Enim esineb kõhukinnisust ja -puhitust
Ojamaa sõnul teavad paljud inimesed juba hästi, milline on seedimise või kogu organismi jaoks hea ja kasulik toit ja milline mitte. Samuti ollakse hästi kursis ka toitudega, mis kõhuhädasid põhjustavad, kuid sellegipoolest võib pühadel esineda neid tavapärasest rohkem.
“Pühade ajal on nendeks probleemideks tavaliselt ülesöömine või haruldaste toiduainete maitsmine, mida tavapäraselt ei sööda. Sellest tingutuna esinevad ka sellised kõhuhädad nagu kõrvetised, puhitused, kõhu ja/või soolestiku valu, kõhulahtisus ja kõhukinnisus,” loetles ta.
Kõhukinnisust ja -puhitust võivad farmatseudi sõnul põhjustada erinevad toiduained – eriti need, mis sisaldavad (kuum)töödeldud süsivesikuid: nendeks võivad olla valmis ja poolvalmis toiduained nagu kotletid, saiakesed, aga ka kiudeainetevaene valge sai ja must leib, hapud ning rasvased toidud, palju suhkrut sisaldavad küpsised, kommid, tordid ja palju muud.
“Kõiksugu käärimise protsesse läbinud toiduained, sealhulgas alkohoolsed joogid, põhjustavad kõhugaase ja seedimisvaevusi. Lisaks toidule põhjustavad kõhukinnisust veel vähene kehaline aktiivsus, mõningad (eriti opioid)ravimid, depressioon ja stress, mida esineb inimestel detsembrikuu jooksul tavapärasest rohkem.
Vett tuleb juua, kuid mõistlikult
Pühadelauas istuval inimesel soovitab Anton Ojamaa tarbida vähem alkoholi ja mahlasid, millele on suhkrut juurde lisatud. “Rohkem võiks juua vett, kuid mitte vahetult enne söömist – viimase lonksu vedelikku võiks juua umbes 20 minutit enne sööki. Samuti ei tohiks liiga palju vedelikku tarbida kohe pärast sööki: esimene lonks võiks toimuda vähemalt 30 minutit või isegi tund pärast söömist,” juhendas farmatseut.
Järgmine asi, millest peaks kinni hoidma, on “kergelt näljase tunne” hoidmine. “See tähendab, et süüa tuleb täpselt nii palju, et ei hakka tundma, et kõht on väga täis. Abiks on lihtne tehnika: mäluge toitu suus võimalikult kaua ehk sööge aeglaselt ja väikeste ampsudega.”
Kuidas seedimist toetada?
Üheks põhjuseks, miks kõhuhädad tekivad, on farmatseudi sõnul ka mikrobioomi tasakaalu muutused liigse toitumise, hapukate, magusate või liiga soolaste söökide tarbimise tõttu. “Minu soovitus oleks võtta probiootikume 2–4 nädalat järjest, et seedimisprotsessi parandada ja võimalikke ebameeldivusi vältida.”
Samuti soovitab Ojamaa süüa rohkem puu- ja köögivilju, ingverit, mustikaid, kiudaineterikkaid ja kergesti seeditavaid toiduaineid nagu värsked salatid. “Vajadusel võib juurde tarvitada seedeensüüme, tarbida kiudaineid nagu psüllium, juua keefirit või ravimtaimedest valmistatud teed (apteegitill, piparmünt, kummel, salvei).”
Soovitatav oleks vedelikku tarbida kokku 1,5–2 liitrit ööpäevas. “Käsimüügiravimitest võib kasutada osmootselt toimivaid lahtisteid, mis aitavad käärsoolde vett tõmmata ja sooletalitlust ergutada. Samuti on apteegis olemas eraldi kõhugaaside sümptomaatikat leevendavaid ravimeid,” sõnas Anton Ojamaa lõpetuseks.
