Apteekriamet ei küsi sugu ega vanust ning ennekõike ühendab kõiki tervishoiutöötajatest ametikaaslasi soov abivajajat aidata. BENU apteegis töötavad Herman Kirsimäe, Anton Ojamaa ja Oliver Vaarmets on ühel nõul, et kuigi meesapteekreid on Eestis vähem kui naisi, on proviisori- ja farmatseudiametid tänapäeval väga austatud ja nõutud, seetõttu ei peaks mehed apteegis töötamist sugugi pelgama.

Antonit kannustas soov inimesi aidata

Saku tervisekeskuse BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa tundis juba koolieelikuna huvi meditsiini vastu ning ei salga, et unistuste amet oli loomulikult arst. “Arst on keegi, kes tuleb appi, soovib teha head, ravib ja soovib, et tulijad saaksid terveks! Mulle see lähenemine meeldis väga ja tundub, et äkki sellest suhtumisest tuli ka idee minna arstiks õppima,” meenutab ta.

Ehkki arsti Antonist ei saanud, avastas ta gümnaasiumi lõpetamisel veel ühe toreda ameti – nii algaski pühendunud farmaatsiaalane õpe. “Ühel hetkel sain kätte farmatseudi diplomi ja olin selle üle rõõmus ja uhke.”

Ehkki meesapteekreid töötab Eesti apteekides naistest vähem, peitub selles ka omajagu väljakutseid – seda on Anton omal nahal tunda saanud nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. “On juhtunud, et mõni üksik naissoost klient pöördus minu poole selleks, et ma kutsuks naiskolleegi, kellega delikaatsetes küsimustes nõu pidada.”

Kindlasti pole naiskolleegi eelistamine Antoni jaoks ebameeldiv, kuna eelkõige on tähtis kliendi heaolu ja abi pakkumine. “Sellegipoolest rõhutan, et kindlasti ei pea diskreetsetes küsimustes pidama nõu ainult samast soost apteekriga – farmatseudid ja proviisorid on samasugused tervishoiutöötajad nagu õed, arstid ja kõik teised,” kinnitas ta.

Seega on ka apteekri pädevuses lahendada erinevaid küsimusi, puudutagu need mehe või naise tervist. “Iga klient otsustab ise, kellega ja millest ta räägib – apteekritena oleme igasugusteks olukordadeks ja küsimusteks alati valmis,” lisas Anton. 

Oliverile teeb abi pakkumine suurt rõõmu

BENU veebiapteeker Oliver otsustas apteekriks hakata tänu sügavale meditsiini- ja keemiahuvile. “Varasemalt olin õppinud materjaliteadust Tartus ning hiljem pandi mind ajateenistuses meditsiini erialale. Seega otsustasin valida uue eriala, mis hõlmaks meditsiinilisi ja keemiateadmisi.”

Oliver kinnitab, et on alati tundnud, et inimestele abipakkumine pakub talle suurt rõõmu, samas ei ütle ta ära ka inimestega suhtlemisest. “Üldiselt ei ole kliendil vahet, kas apteeker on naine või mees – vähemalt üldiselt tundub nii,” kinnitab ka. Kuivõrd Oliver töötab lisaks veebiapteekri ametile ka mobiilse apteekrina ning sõidab tööle sinna, kus teda parasjagu tarvis, ei salga ta, et vahel kohtab uues apteegis ka üllatunud pilke.

“Kui ma olen kuskil piirkonnas tööl, kus kohalikud ei ole harjunud meesapteekriga, siis on vahel tunne, nagu ma oleks vaatamisväärsus – kõik tahavad tulla vaatama või hoopis veidi pelgavad. Kõik oleneb apteegist,” ütles ta.

Hermani sõnul on inimeste abistamine kirsiks tordil

Kvissentali BENU apteegi juhataja Herman Kirsimäe tundis juba keskkoolist saadik huvi inimese bioloogia ja füsioloogiaga seonduva vastu ning avastas ülikoolide õppekavasid sirvides, et proviisori õppekava seob talle huvipakkuvad teemad sellega, kuidas ravimid inimesed organismi mõjutavad ja vastupidi. “Tundsin, et see on ala, mis võiks mulle potentsiaalselt huvi pakkuda ning fakt, et saan apteegis oma teadmistega teisi inimesi abistada, on kirsiks tordil,” rääkis ta.

Ka Herman on tuttav olukorraga, kus delikaatsemate terviseprobleemide korral soovitakse konsulteerida pigem sookaaslasest apteekriga ning see on tema sõnul täiesti mõistetav. “Kuid kõik apteekrid on siiski saanud sama väljaõppe ning sõltumata soost oleme kõik sama pädevad,” on ta veendunud.

Seetõttu pole meesapteekri poole pöördumist tarvis karta, kuna proviisoriõpe ning apteekrite täienduskoolitused valmistavad tulevasi tervishoiutöötajaid ette väga erinevate tervisemurede puhul abistamiseks.

Miks õppida farmatseudiks või proviisoriks?

Anton Ojamaa julgustab meditsiini vastu huvi tundvaid mehi õppima farmatseutideks ja proviisoriteks, sest see ametiala on tänapäeval väga nõutud, väärtustatud ning toob ühiskonnale ja meile endile suurt kasu.

“Teadmised tervisest on igati aktuaalsed, kasulikud ja vajalikud. Antud alal peab pidevalt ennast täiendama koolituste läbimise näol, mis ei lase professionaalil arengus seisma jääda. Tänapäeval pakuvad ka tööandjad mitte ainult meditsiinialaseid täiendkoolitusi, vaid ka psühholoogiakursuseid, liidrioskusi arendavaid koolitusi ja palju muud.”

Ka Oliver Vaarmets leiab, et mehed võiksid proviisoriameti vastu rohkem huvi tunda. “Sellel erialal on Eestis kindlasti spetsialistidest puudus, eeskätt suurematest linnadest väljaspool ja haiglates. Uusi apteekreid on kindlasti vaja,” kinnitas ta.

Herman Kirsimäe sõnul on Tartu Ülikooli proviisoriõppe läbinul mitmeid erinevaid ametikohti, kuhu on võimalik edasi suunduda ning apteeker on vaid üks paljudest. “Näiteks on teadushuvilistel võimalik edasi minna doktoriõppesse, samuti on ka ravimifirmad ja erinevad ravimite ja tervishoiuga seotud asutused (nt Ravimiamet, Tervisekassa) huvitatud proviisori kraadiga inimestest. Valikuid on palju ning ma julgen väita, et pärast õpingute lõpetamist on töökoht garanteeritud!”