Vahel võib nurjunud lapsepõlveunistus muuta elu jooksul oma kuju ning avada uusi uksi. Täpselt nii läks farmatseudina töötaval Darja Ptitsõnal, kes pidi lõpetama professionaalsel tasemel iluuisutamise, kuid on tänaseks leidnud uue armastuse – kiiruisutamise. “Nii kiiruisutamine kui ka apteekrina töötamine on mulle südamelähedased,” kinnitas ta.

Narvast Tallinnasse elama ja treenima

Darja sai esimest korda uisud alla 5-aastaselt, kui ema ja vanaema viisid tüdruku koos õega Narva uisuväljakule. “Vanaema mäletab, et uisutera läks kohe jäässe,” meenutas Darja, kelle jaoks sai just iluuisutamisest väga oluline osa tema edasisest elust: juba 12-aastaselt kolis ta Narvast Tallinna, et tegeleda iluuisutamisega juba professionaalsel tasemel.

Iluuisutajana jõudis Darja poodiumile nii Eesti meistrivõistlustel kui ka rahvusvahelistel võistlustel. Küll aga tuli ühel hetkel professionaalsest iluuisutamisest loobuda ning elus edasi liikuda. “Kuna koolis olid minu lemmikained keemia ja bioloogia ning spordi tõttu tundsin huvi ka anatoomia ja füsioloogia vastu, tegin otsuse hoopis farmaatsiaõpingute kasuks,” rääkis ta.

Tänaseks on Darja töötanud apteekrina juba rohkem kui 10 aastat ning naasnud selle aja jooksul vahepeal tööle ka Narva, kus alustas tööd just BENU apteegis. BENU apteegi puhul toob Darja välja erinevad hüved nagu spordikompensatsiooni, tervisekindlustuse ja paindliku töögraafiku.“Siinkohal tahan tervitada oma Narva kolleege: juhataja Jelena Fjodorova, Tatjana Zahharova, Tatjana Khanineva, Alina Ovtšinikova, Olga Zernõshkova on alati mu südames!”

Narva apteegist naasis Darja peagi uuesti tööle pealinna, täpsemalt Sikupilli BENU apteeki ning sai seal tuttavaks uute kolleegidega. “Tänaseks on nendest saanud minu sõbrad, kes toetavad mind alati heade sõnade ja soovidega,” lisas ta.

Apteekrina pole ükski päev teisele äravahetamiseni sarnane

Ravimite puhul on Darja jaoks eriti põnev just kõik dopingut puudutav – see on teema, mis ühendab sporti farmaatsiaga. “Apteekritöös paelub mind kindlasti see, et saan igapäevaselt inimestele nende terviseprobleemide korral abiks olla. Iga uus tööpäev on ootamatult põnev ja pole eelmisele sarnane. Samuti on mul võimalus oma teadmisi edasi arendada, omandada uusi ja neid oma töös rakendada. Minu kolleegid on ka väga armsad, toetavad ja alati abivalmid,” kirjeldas ta.

Kuivõrd apteekri roll on aastatega muutunud, leiab Darja, et proviisorite ja farmatseutide tähtsus on ühiskonnas viimasel ajal väga palju tõusnud. “Olukorda muutis väga palju koroonaviiruse tulek, kuna inimesed tulevad järjest sagedamini abi saamiseks esimesena just apteeki. Samuti uuritakse aina rohkem ravimite õige kasutamise kohta,” iseloomustas ta.

Armastus esimesest silmapilgust

Iluuisutamisega lõpetamine ei pannud Darja suhet spordiga lõplikult pausile: nimelt keskendus Darja seejärel hoopis treeneritööle ning andis üldkehalise ettevalmistuse treeninguid iluuisutajatele, korvpalluritele, jalgpalluritele ja rulluisutajatele. 

Samuti ei nurjanud elu kõiki Darja sportlikke plaane, vaid avas hiljuti tema jaoks uue ukse: tänaseks on naisest saanud kiiruisutaja, kellel on ette näidata ka esimesed sportlikud saavutused. “Kiiruisutamine tuli mu ellu täiesti ootamatult: läksin 2021. aasta septembris üldkehalise ettevalmistuse (ÜKE) koolitusele abitreeneri kutse saamiseks ning praktikal olles sattusin jääle, kus tuntud Eesti treener Väino Treiman andis jalga kiiruisud proovisõidu jaoks. Armastus kiiruisutamise vastu tekkis esimesest pilgust!”

Darja sõnul võlub teda kiiruisutamise puhul selle spordiala graatsilisus. “Kiiruisutajad meenutavad mulle röövloomi, kes ründavad jää igat meetrit. Jää on ikka mu armastus, jää on maagiline! Tänaseks olengi uuesti jääl ning oskan küll teha iluuiskudel pööret ja hüpet, kuid nüüd pakub huvi just kiiruisutamine.”

Sportlikud unistused on Darjal olemas ning üks suurem eesmärk juba ka täidetud: nimelt sõitis ta Härma ovaali rekordi 5000 meetri distantsil. Samuti on Darja käinud Saksamaal tehnikat lihvimas. Vaid kolme aastaga on Darjal ette näidata märkimisväärsed saavutused: hiljuti võitis ta esikoha Ants Antsoni olümpiavõidule pühendatud kiiruisutamisvõistlusel. Lisaks on ta naiste seas oma vanusegrupis Eesti meister mitmevõistluses.

Kõiki Darja kiiruisutamise võistlusi käib kohapeal vaatamas ka tema 86-aastane vanaema Galina, kes sõidab iga kord Narvast kohale, et lapselapsele kaasa elada. “Olen väga tänulik oma vanaemale, treener Mart Markusele ja Tallinna Kiiruisuklubile esimeste saavutuste ja treeningute eest, kus on alati hea atmosfäär ja toredad noored sportlased. Ühtlasi olen väga tänulik Adavere treenerile Väino Treimanile, kes avas mulle uue elu jääl,” rääkis ta.

Üks ei välista teist

Kuivõrd Darja töötab täiskoormusega Kose BENU apteegis ja Ülemiste tervisemajas, on ta tegusa sportlasena pannud treeneritöö hetkel pausile. Küll aga täidab sportimine väga suurt osa tema vabast ajast. “Talvel püüan igapäevaselt jääl trenni teha, seda kas vabadel päevadel või siis pärast tööd. Teistel aastaaegadel tegelen jooksmise, ratta- või rulluisusõiduga, samuti käin jõusaalis või staadionil sportimas,” loetles Darja. Väga meeldib talle käia kolleegidega väljas ning metsas jooksmise asemel hoopis sügiseti seenel.

Darja sõnul on apteekri töö väga häpne ja huvitav. Ehkki probleemile lahenduse leidmine võib olla apteegis aeganõudev, on sellele abiks kolleegidega peetav konsiilium, kus saab iga olukord või mure läbimõeldud lahenduse.

“Jääl on hoopis teine lugu: seal loevad kontsentratsioon ja kiirus. Nii apteekri kui ka kiiruisutamise puhul on vaja olla alati enesekindel ja kasutada oma kõiki teadmisi, oskusi ja võimalusi. Mõlemad nõuavad pühendumist, aga mõlemad on mulle südamelähedased,” kinnitas ta.