Suviselt soojad ja päikesepaistelised ilmad on suurepärane aeg erinevateks vabaõhutegevusteks. Siiski ei tohiks seejuures tähelepanuta jätta päikesekaitset, seda eeskätt laste puhul, kes on päikesekiirguse kahjulikest mõjudest rohkem ohustatud kui täiskasvanud. Kuidas kaitsta last nahapõletuse või päikesepiste eest, räägib BENU apteegi proviisor Jelena Karjagina.
Lapsed on rohkem ohustatud
Kui päikesepõletus on nahakahjustus, mida tekitab päikese UVB-kiirgus, siis päikesepiste tekib päikesekiirguse otsesel mõjul katmata jäänud peale. Karjagina sõnul on just lapsed rohkem ohustatud nii päikesepiste kui ka päikesepõletuse kahjustavast toimest ning sellel on loogiline põhjus.
“Tihti on mäng niivõrd kaasahaarav, et laps ei märka, kui enesetunne läheb päikese käes kehvaks. Lisaks on lapse pea ülejäänud kehaga võrreldes suurem ja nahk olulisem õhem täiskasvanu omast. Seetõttu on lapse naha kaitsevõime väiksem ja laps vastuvõtlikum päikese kahjulikule toimele,” selgitas proviisor.
Hapukoor ja jää põletuse leevendamiseks ei sobi
Kui kergemale päikesepõletusele sobib väga hästi aaloegeel, siis tugevama põletuse korral võib kasutada põletusgeele, mis sobivad ka lastele. “Geeli tuleb panna paksu kihina ja mitte hõõruda naha sisse, vaid lasta imenduda. Geelikihti on oluline uuendada nii sageli kui võimalik,” juhendas ta.
Kindlasti ei tohiks põletusele panna jääd või selliseid rahvameditsiini vahendeid nagu hapukoor. “Kui pisikesel lapsel on tugev päikesepõletus ja sellest tekkisid villid, siis kindlasti peaks pöörduma arsti poole.”
Kuidas käituda päikesepiste korral?
Liigsest päikese käest viibimisest tekkinud päikesepiste toimel muutub näonahk punetavaks, kattub külma higiga, tekib kehatemperatuuri tõus, pulss on kiire, võib esineda peavalu, peapööritus ja oksendamine, nahk on punetav ja valulik. “Kui väike laps, kes viibis päikese all, on järsku viril, siis põhjus võib olla mitte pahas tujus, vaid päikesepistes,” sõnas Karjagina.
Nende sümptomite ilmnemisel tuleb laps viivitamatult viia varju, võimalusel jahedasse ruumi. “Laps tuleb panna pikali, võtta riided seljast, anda juua näiteks mineraalvett, mahla, vett või jahedat teed. Keha jahutamiseks ei tohiks kasutada jääd külmkapist, vaid jahedat niisket kompressi – näiteks sobib niiske rätik,” juhendas proviisor.
Oluline on mõõta lapse kehatemperatuuri. “Kui see on kõrge ja ei lange tunniga 37°C-ni, tuleb pöörduda arsti poole. Samuti peaks pöörduma arsti poole halveneva enesetunne korral. Kui aga enesetunne normaliseerub, ei tohiks minna tagasi päikese kätte.”
Ennetamisel on väga suur roll
Proviisori sõnul on ülioluline teha omalt poolt kõik selleks, et lapse päikesepõletust ja -pistet ära hoida. “Kuni 6 kuu vanust imikut ei tohiks jätta otsese päikese alla – alati peaks otsima varjulise koha. Samuti peavad imikud ja väikelapsed päikese käes alati mütsi kandma. Laiema äärega peakate pole vajalik ainult rannas, vaid ka päikeselistel päevadel,” sõnas ta.
Päikesepiste ennetamiseks tasub suvel lastele päeva jooksul palju juua pakkuda, et ei tekiks vedelikupuudust. Väga oluline roll on päikesekaitsekreemidel, mis aitavad vähendada päikesepõletuse riski. “Kreemi peaks peale kandma umbes 20 minutit enne päikese kätte minekut ning lastekreemi peaks valima võimalikult suurema SPF faktoriga.”
Kuigi lastekreemid on enamasti veekindlad, peaks kaitset siiski uuendama iga kord pärast suplemist. “Tuleb meeles pidada, et päikesekreemi kasutamine ei tähenda, et võib lapsega rannas viibida terve päeva jooksul. Samuti peaks vältima päikese käes viibimist keset päeva – pigem tuleks valida hommikused ja õhtused tunnid,” sõnas Karjagina.
