Päikeseline suvi toob endaga sageli kaasa ka erinevad nahamured – seda põhjusel, et nahk on päikese käes tugevalt põletada või kahjustada saanud. BENU apteegi kosmeetikakonsultant Marite Talbre rõhutab, et päike võib nahale väga palju kahju teha ning seetõttu on nii niisutusel kui ka päikesekaitsetoodetel nahahooldusrutiinis väga oluline roll.
Jumekas nahk pole tervislik nahk
Kosmeetikakonsultandi sõnul pöördutakse suvel kõige rohkem apteeki pigmentatsiooni probleemidega ehk pigmendilaikudega. “Kuna pigmendilaigud annavad endast märku kohe, kui päikeseline periood aastast kätte on jõudnud, siis selle probleemiga külastajaid pöördub apteeki kogu suve jooksul.”
Siiski leidub pigmendilaikude kõrval ka teisi aktuaalsemaid probleeme nagu naha kuivus, erineva astmega põletused, aga ka päikeseallergia ja päikesetundlikkus. “Päikese käitumine on muutumas ning õnneks teavad paljud noored tänaseks hästi erinevaid päikese kahjulikke omadusi. Siiski oli vanematel generatsioonidel omal ajal arusaam, et jumekas nahk on tervislikkuse musternäidis. Nüüd, 30–40 aastat hiljem, tuleb tegeleda nahakahjustuse tagajärgedega,” nentis ta.
Eelistada võiks ensüüme sisaldavaid koorijaid
Kuivõrd päike vähendab naha niiskustaset ja aeglustab selle loomulikku koorimisprotsessi, soovitab Marite Talbre võtta kasutusele väga heade niisutavate toimeainetega tooted nagu maskid, seerumid ja eliksiirid.
“Nahka võiks koorida õrnade ensüüme sisaldavate koorivate toodetega – just ensüümid leotavad vanad, surnud naharakud elavate rakkude küljest lahtti, ei kraabi ega ärrita ning säilitavad päevitunud ja ühtlase ilusa jume,” lisas ta.
Koorimise järel tuleks nahka niisutada – see soovitus kehtib lisaks näonahale ka ülejäänud keha kohta. “Keha peaks pesema kohe pärast päikesevõttu ja kreemitama kohe pärast duši all käimist. Pärast päevitust pealekantavad tooted on üldjuhul väga head niisutajad ning jahutavad ja rahustavad nahka. Just naha niisutamine aitab ilusat jumet kauem säilitada.”
Jälgi UV-indeksit ja kaitse end päikesekiirguse eest igal võimalusel
Erinevate nahamurede ennetamisel on olulisel kohal ka päikesekaitsetoodete kasutamine. “Kuna UVA kiirgus on just selline kiirgus, mis on sarnane nii suvel kui talvel ning tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike, siis soovitan teatud määral jätkata SPF sisaldusega toodete kasutamist aastaringselt,” rõhutas ta.
Nimelt väljendab UV-indeks ehk ülemaailmne päikese ultraviolettkiirguse indeks mõõdetavat ja prognoositavat päikese ultraviolettkiirguse (UV-kiirgus) kogust või intensiivsust konkreetses kohas konkreetsel päeval. Päikesepõletuse saamise ohtu iseloomustatakse UV-indeksiga (UVI), mille skaala varieerub 1–10. Nii jagunevad tasemed järgmiselt:
1–3 madal
4–6 keskmine
7–8 kõrge
9–10 väga kõrge
Et UV-indeks sõltub nii päikese kõrgusest kui ka pilvedest, paneb Talbre südamele, et juba UV-indeks 3 ja 4 on nahale kahjulikud, mistõttu on päikesekaitsevahendite kasutamine hädavajalik juba madalama astme puhul. “Igapäevast UV-indeksi taset saab jälgida Riigi Ilmateenistuse kodulehel, seega soovitan soojalt seda jälgida,” märkis ta.
Tundlikkus päikesekiirguse suhtes on sageli individuaalne ning sõltub naha tervislikust seisundist. “Kuni suvi veel kestab, soovitan ikkagi lisada päikesekaitsekreemi oma igapäevasesse nahahooldusrutiini – see tundub näiliselt väike samm, aga nahale on sel siiski suur mõju, kuna peened jooned, kortsud ja pigmentatsioonihäired on suuresti väliste tegurite süü.”
Seejuures tasub jälgida, et päikesekaitsekreem oleks hoolikalt nahale kantud, sest ainult nii saab toode tagada maksimaalselt tõhusa kaitse päikese eest. “Alati tasub otsida varjulisi kohti, kanda heledaid riideid ja peakatteid,” lisas Talbre lõpetuseks.
