Uni on tervise ja pika eluea alus. Siiski vaevab paljusid kehv uni ning magamatus, mis põhjustab mitmesuguseid probleeme, alates väsimusest ja lõpetades suuremate tervisemuredega nagu ülekaal või tugev stress. BENU apteegi proviisor Margot Lehari selgitab, mis põhjustab unehäireid ning kuidas unekvaliteeti parandada.
Unerütmi mõjutavad aastaajad
Üheks põhjuseks, miks uneprobleemid tekivad, on aastaaegade ja päevarütmi vaheldumine. Nimelt on täheldatud, et päikeselistel päevadel eritub ajus rohkem serotoniini ehk heaoluhormooni ja inimesed on rõõmsamad ning heatujulisemad kui pilvisel, pimedal ja külmal ajal. “Sügiseks saavad puhkused otsa ning inimesed peavad piisava öise puhkuse tagamiseks varem magama minema,” märkis Lehari.
Eriti raske on koolilastel pärast pikka suvevaheaega harjuda taas piiravama distsipliiniga. “Koolilaps peaks hiljemalt kell kümme õhtul magama minema ja tund varem lülitama välja kõik tehnoloogilised seadmed, et end õigele unelainele sättida,” sõnas Lehari. “Ekraanidest kiirguv sinine valgus segab melatoniini teket ajus ning soodustab unetuse teket.”
Loo endale unerežiim
“Kõik unetud peaksid looma endale kindla režiimi, et paremini magada,” soovitas Lehari. See võiks olla umbes järgmine:
- Tuuluta tuba või jäta aken uneajaks avatuks.
- Summuta häiriv müra.
- Tee tuba hämaraks või täiesti pimedaks.
- Too rutiini värskes õhus füüsilist tegevust, nagu kõnd, sörkjooks, rattasõit, ujumine või muud treeningud. Treening peaks lõppema vähemalt kaks tundi enne magamaminekut.
- Mine magama iga päev samal kellaajal.
- Kaks tundi enne magamaminekut ei tohiks tarbida alkoholi, kohvi, musta teed ega muid stimuleerivaid aineid.
- Helendavad ekraanid, arvutimängud, sotsiaalmeedia tuleb sulgeda vähemalt tund enne magamaminekut.
Kvaliteetne uni on elu alus
Uni annab meile energiat, aitab taastada ja uuendada rakke ning parandada mälu. Lehari sõnul võiks inimese uneaeg olla kuus kuni üheksa tundi ööpäevas. “Mida vanemaks inimene saab, seda vähem ta und vajab, kuid minimaalne oleks ikka kuus tundi,” selgitas Lehari.
“Kui inimesel on pidevalt unetusega probleeme ja juurutatud unerežiimist kasu ei ole, tuleks pöörduda julgelt apteekri või perearsti juurde konsultatsioonile,” lisas ta.
“Kui unerütmi paari nädalaga paika ei saa, võib lühiajaliselt tarvitada ka melatoniinispreid või -tablette,” tõi Lehari välja. Koolilapsed ei tohi seda kindlasti üle kahe nädala tarbida ning melatoniini suuremad annused ei sobi pikaajaliseks tarvitamiseks kilpnäärme alatalitluse korral.
Jälgi korduvalt esinevaid uneprobleeme
Kindlasti peab jälgima, kui sageli sul unega probleeme esineb. Kui uinumine võtab kauem aega kui 20 minutit ja tihti tuleb ette, et ärkad liiga vara ning unetunde on ööpäevas vähem kui viis, siis võib kahtlustada juba unehäiret või insomniat.
“Inimene on siis päeval väsinud ja see tekitab probleeme igapäevastes toimetustes,” sõnas Lehari. Sel puhul tuleks proovida meltoniinisisaldusega preparaate. “Noorukitele ja täiskasvanutele soovitaks võtta madalamat annust ning vanemaealistele kaks kuni kolm milligrammi melatoniini ööpäevas.”
Kui sul on aga ärevusest tingitud uinumisraskus (see annab märku näiteks südamepekslemisega), siis võiks proovida eri ravimtaimede segusid sisaldavaid preparaate. “Tõhusad on näiteks veiste-südamerohi, palderjan või naistepuna,” rääkis Lehari. Neid kombineeritakse aminohapete, vitamiinide ja mineraalidega.
