Tähelepanelikum apteegikülastaja on ilmselt märganud, et vitamiine leidub tänapäeval väga erineval kujul ning kõvakapslid või tabletid pole sugugi enam ainus võimalus, kuidas vitamiine tarbida. Milline variant on aga tegelikult parim või sobivaim, selgitab BENU apteegi proviisor Jelena Karjagina.
Tegelikult on vahe, millisel kujul vitamiin esineb
Karjagina sõnul olid vitamiinid tõepoolest varasemalt saadaval vaid tableti, kapsli või tilkade kujul ning nendele lisandusid ühel hetkel ka närimistabletid. “Nüüd on valikus imemistabletid, siirupid, tilgad ja “marmelaadikarud” lastele, spreid, mikrokapslid, liposomaalne geel ja isegi transdermaalsed plaastrid. Toodetakse ka eraldi taimetoitlastele mõeldud tablette ja siirupeid, mis ei sisalda loomse päritoluga koostisosi,” loetles ta.
Kuid kas on vahet, millises vormis mõni vitamiin esineb? Proviisor kinnitab, et vorm mõjutab kindlasti vitamiinide imendumist, kuid eelkõige tuleks tähele panna, kas valitud vormi õnnestub õigesti manustada ehk kas kapslit või tabletti suudetakse alla neelata või kas on aega/tahtmist tilku kasutada.
Siiski jagub sobiva vormi valimisel ka kasulikke näpunäiteid, millega apteegis arvestada. “Näiteks võiks rasvlahustuvaid vitamiine (D, A, E, K ja Q10) eelistada õlikapsli, -lahuse või sprei kujul. On olemas ka tabletid, kuid neid võiks kasutada siis, kui eelnimetatud variandid ei sobi mingil põhjusel, näiteks ei saa kapslit neelata,” soovitas ta.
“Vitamiin C puhul tasub jällegi tähele panna, et väikesed annused imenduvad paremini kui suured ja näiteks mikrokapslid tagavad väikeste annuste järk-järgult vabanemist,” lisas proviisor.
Spreid on Karjagina hinnangul väga mugav kasutada, sest sellisel kujul vitamiinid on organismi poolt kergesti omastatavad ning jõuavad läbi suu limaskesta otse vereringesse. “Peab siiski arvestama, et spreid on reeglina kõrgema hinnaga kui tabletid või kapslid ning kasutamine võib olla raskendatud suu limaskesta kahjustuste ja haiguste korral,” märkis ta.
Väga levinud nn marmelaadikarud on reeglina lubatud lastele alates 3. eluaastast. “Väiksematele lastele võiks valida tilgad või siirupi. Spreid beebile väga hästi ei sobi, sest väike imik ei hoia suud piisavalt hästi lahti,” sõnas ta.
Vitamiinide tarvitamisel tehakse palju vigu
Lisaks vitamiini vormile on väga tähtis ka see, kuidas või millal neid tarvitatakse. “Multivitamiine ja rasvlahustuvaid vitamiine peaks kasutama koos söögiga või pärast sööki. Suhteliselt tihti võetakse vitamiine hommikusöögi ajal, kuid unustatakse, et tee ja kohv ei sobi vedelikuks, millega koos vitamiine võtta. Samuti häirib paljude vitamiinide imendumist alkohol,” toonitas ta.
Mõnikord võetakse vitamiine ka “igaks juhuks” või arvatakse, et parem oleks neid tarvitada kõige suuremas annuses, sest “see on kõigest vitamiin ja halba ei tee”. Kuid ka vitamiinidel on Karjagina sõnul maksimaalselt lubatud annused.
Ettevaatlik peaks olema rasvlahustuvate vitamiinidega, sest nad jäävad organismi oluliselt pikemaks ajaks kui vees lahustuvad. “Näiteks peaks A-vitamiini tarvitama ettevaatlikult just postmenopausi staadiumis või raseduse ajal. Kindlasti tuleks jälgida lubatud annuseid, kuna üleannustamine võib põhjustada loote väärarenguid,” märkis ta ja lisas, et beetakaroteeni ehk A-vitamiini eelvormi ei tohiks kasutada ka suitsetajad.
Kindlasti tasuks igasuguste vitamiinitilkade kasutamisel pöörata tähelepanu säilivusele pärast pakendi esmakordset avamist. “Lisaks võivad ka mõned ravimid mõjutada vitamiinide imendumist – siinkohal tasub kindlasti konsulteerida apteekriga,” sõnas ta lõpetuseks.
