D-vitamiini preparaatide valik on apteegis lai ning igaüks leiab endale sobivaima variandi, olgu eelistuseks sprei, tablett, kapsel või hoopis D-vitamiinid tilgad. Küll aga võib pilt erinevate preparaatide rohkuse tõttu kirjuks lüüa, kuna sobivat annust on raske välja selgitada. BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane annab nõu, millest lähtuda sobiva D-vitamiini preparaadi valimisel.

Eestlased võiksid D-vitamiini juurde tarvitada

Kerli Valge-Rebase sõnul võiksid D-vitamiini lisaks tarvitada kõik eestlased – seda kinnitab ka Tartu Ülikooli teadlaste läbiviidud uuring. “Arvestades, kus Eesti asub, siis sügis-talvisel perioodil ei ole meil nii intensiivset päikest, et meie organism suudaks D-vitamiini sünteesida. Oktoobrist mai alguseni on päikese intensiivsus liiga madal, et selle toimel nahas D-vitamiini süntees toimuks,” selgitas ta.

Siiski pole päike ainus viis D-vitamiini omastamiseks. “Tegelikult on seda võimalik omastada ka toiduga nagu rasvane kala, munakollane, kalamaksaõli ja maks. Kui inimese toidulaud on mitmekesine ning läbimõeldud, võib täiesti juhtuda, et keha saabki piisavalt D-vitamiini. Ent kahjuks on see siiski pigem erand,” möönis proviisor.

Kuidas preparaatidel vahet teha?

Kuid kuidas sobiv preparaat ikkagi välja valida? Nimelt erinevad preparaadid üksteisest peamiselt D-vitamiini sisalduse (annuse) osas. “Suurim ühekordne annus, mis on käsimüügis saadaval, on 4000 IU ehk 100 mcg – seda annust soovitatakse tarvitada suure defitsiidi korral. Väikseim annus on lahusena, kus 5 tilgas sisaldub 400 IU ehk 10 mcg – see toode on mõeldud pigem beebidele kasutamiseks,” näitlikustas proviisor.

Samuti tehakse erinevatel preparaatidel vahet vormi põhjal ehk kas tegemist on lahuse, kapslite või tablettidega. Kui täiskasvanutel tasub valik teha eelistuse põhjal, siis beebidele on mõeldud just D-vitamiini tilgad. “Kas eelistada preparaati tilga, sprei või kapsli vormis, on täiskasvanutel puhtalt mugavuse küsimus.”

Viimane erinevus puudutab preparaadis kasutatud õli: nimelt on valikus kookos-, kanepi-, oliiv-, päevalille, viinamarjaseemne- ja sojaõli. “Kui varasemast on teada, et mõni eelpool mainitutest võib põhjustada allergiat, siis ka sedasi saab sobivaima toote välja valida,” lisas Valge-Rebane.

Sageli võib preparaadi juurde olla kirjutatud, et tegemist on liposoomse vitamiiniga. See tähistab Kerli Valge-Rebase sõnul spetsiaalset tehnoloogiat. “Selle eelis on näiteks toimeaine parem imendumine, aga ka teatud keskkondades parem vastupidamine – näiteks mao happeline keskkond. Parem imendumine on tingitud asjaolust, et liposoomne kiht meenutab oma ehituselt rakumembraani ning see lihtsustab rakku sisenemist,” selgitas ta.

Kõige lihtsam moodus: tee vereanalüüs

Kuivõrd vajalik annus erineb vastavalt inimesele, soovitab Kerli Valge-Rebane teha vereanalüüsi: see annab teada, milline on just praegusel hetkel vajalik D-vitamiini annus. “Kui vereanalüüsi tulemused on teada, siis saab apteeker vastavalt sellele õigeid annuseid soovitada.” Vereanalüüsi saab lasta teha nii perearsti juures kui ka paljudes apteekides kohapeal.

Normaalseks loetakse D-vitamiini taset, mis on üle 75 nmol/l. Kui aga vereanalüüsiga määratud tase on hoopis 45 nmol/l, siis lähtuvalt analüüsi tulemusest soovitaks proviisor tarvitada 2000 IU ehk 50 mcg D-vitamiini. “Seda tuleks teha igapäevaselt vähemalt 2 kuu jooksul ning siis võiks teostada kordusanalüüsi,” rääkis ta.

Kui tulemus on eriti kehv ja D-vitamiin tase jääb hetkel alla 25 nmol/l, siis oleks kindel soovitus manustada sama perioodi vältel 4000 IU ehk 100 mcg D-vitamiini.

Kõige tähtsam on Kerli Valge-Rebase sõnul jälgida, et kohvi ja D-vitamiini tarvitamise vahele jääks kindel periood. “D-vitamiini kasutades tuleks vähemalt 2 tundi enne ja pärast hoiduda kohvi joomisest, sest kofeiin ei lase D-vitamiinil imenduda,” rõhutas ta.