Kuigi vitamiine ja muid toidulisandeid tuleks tarvitada vajaduspõhiselt, leidub siiski inimesi, kes tarvitavad neid “igaks juhuks” või lähtuvad nende ostmisel oma sisetundest. BENU apteegi proviisor Jelena Karjagina paneb südamele, et vitamiinide tarvitamine “igaks juhuks” ei ole mõistlik ning võib tekitada terviseprobleeme.
Kas sul on vitamiinipuudus?
Karjagina sõnul pole vitamiinide lisamanustamine üldiselt vajalik siis, kui inimene toitub mitmekülgselt, tema seedetrakt on heas korras ja suudab omastada vitamiine toidust. Küll aga vajab organism teatud seisundite korral vitamiine rohkem kui nn tavasituatsioonis: heaks näiteks on proviisori sõnul näiteks suurem füüsiline koormus, rasedus ja imetamine, väikelapseiga, tugev stress, ühekülgne toitumine või teatud ravimid ja haigused.
Kui teiste vitamiinide puudus võib tuleneda toitumisest ja/või eluviisist, siis D-vitamiin on Karjagina sõnul erand, mis kinnitab reeglit. “D-vitamiin tekib meie nahas UV-kiirguse toimel. Kuna meie laiuskraadil saavad suve jooksul saadud D-vitamiini varud otsa väga ruttu, on selle tarvitamine septembrist aprillini tavaliselt igati õigustatud.” Imikud ja väikesed lapsed peaksid D-vitamiini manustama aastaringselt, sama kehtib ka tubase eluviisiga täiskasvanute ja vanurite kohta.
Nii D-vitamiini kui ka teiste vitamiinide tarvitamisel võiks lähtuda vitamiinipuuduse sümptomitest, vajadusel võib kahtluse kinnitamiseks teha ka vereanalüüsi. Õige vitamiini valiku teeb proviisori sõnul ennekõike keeruliseks sümptomite paljusus ja omavaheline kokkulangevus.
“Näiteks viitavad katkised suunurgad reeglina B2-vitamiini puudusele, aga samas võib põhjuseks olla ka ebapiisav B6-vitamiini tase.” B-rühma vitamiine müüakse reeglina komplekspreparaadina, sest need vajavad proviisori sõnul üksteist parema toime avaldamiseks.
Ka mõned terviseseisundid võivad põhjustada teatud vitamiinide puudust organismis – näiteks on kindlate vitamiinide kasutamine vajalik pärast kaalukirurgiat või ka siis, kui inimese toiduvalik ei sisalda vitamiine vajalikus koguses. “Kõik vitamiinid on inimese organismi jaoks olulised,” kinnitas proviisor.
Vitamiinide ületarvitamine võib tekitada kõrvaltoimeid
Kuigi vitamiinid võivad pealtnäha tunda inimese tervisele ohutud, paneb proviisor südamele, et nende ületarvitamisest tekkivat potentsiaalset ohtu tervisele ei tohiks kindlasti alahinnata. “Vitamiine ei tohiks manustada suvalistes annustes ja siin ei kehti reegel “mida rohkem, seda parem”,” rõhutas Karjagina.
Nimelt kehtivad ka vitamiinidele maksimaalsed ohutud annused. “Mõndadel vitamiinidel on need kindlaks määratud, eelkõige rasvlahustuvatel vitamiinidel nagu A, D ja E. Nende liigtarvitamisel võivad tekkida teatud kõrvaltoimed ja toksilisus: näiteks on suurtes kogustes A-vitamiin kahjulik maksale. Samuti on suured annused ohtlikud rasedatele, sest põhjustavad lootel väärarenguid. Teisest küljest ei ole jällegi hea ka rasedusaegne A-vitamiini puudus.”
Suurte annuste korral tekivad proviisori sõnul sagedased kõrvaltoimed nagu näiteks iiveldus, oksendamine, peavalu, hüperkaltseemia, unisus või naha sügelemine. “Beetakaroteeni (A-vitamiini eelainet) ei tohiks kasutada näiteks suitsetajad, sest uuringutega on leitud, et see võib suurendada kopsuvähi riski,” lisas Karjagina.
C-vitamiini ei soovitata kasutada rohkem kui 1 g päevas. Sellel on proviisori sõnul konkreetne põhjus. “Sellest suuremad annused võivad põhjustada seedetrakti häireid,” hoiatas ta. Teatud B-rühma vitamiinidel kehtivad maksimaalsed ohutud annused, mõndadel ei ole see aga kindlaks määratud. Ka liiga suurtes annustes E-vitamiin võib proviisori sõnul põhjustada terviseprobleeme, sealhulgas veritsust.
Niisiis tuleks vitamiine lisaks tarvitada vaid vajadusel või kindlate sümptomite olemasolul. Seejuures võiks alati pidada nõu arsti või apteekriga. “Igaks juhuks kasutamine ei ole kindlasti hea. Peab meeles pidama, et ka vitamiinide kasutamine võib põhjustada kõrvaltoimeid.”
Tasub ka teada, et mõningad vitamiinid ei sobi kokku teatud ravimitega. “Selles osas võib alati pidada nõu apteekriga,” sõnas ta lõpetuseks.
