Õnnetus ei hüüa tulles: mida peab sisaldama esmaabikott?

Ravimid, eriti aga näiteks insuliinid on temperatuuritundlikud, seetõttu peaks esmaabitarvete kott olema isotermiline, et kaitsta selle sisu välistemperatuuri liigse kõikumise eest.Foto: Shutterstock

Hädaolukorraks valmisolek on oluline kõigile, kuid lausa elutähtsaks võib see osutuda kodust eemal, näiteks puhkusereisil viibides neile, kes peavad mõne kroonilise haiguse tõttu oma tervisel väga hoolsalt silma peal hoidma. Üks selline krooniline haigus on suhkurtõbi ehk diabeet.

Mida peab sisaldama esmaabikott, kuidas erineb diabeetiku esmaabipauna sisu tavapärasest komplektist ja millega selle komplekteerimisel arvestada, selgitab Hoole tervishoiuteenuste juhatuse liige proviisor Kristiina Sepp.

Jälgi toodete kõlblikkusaega ja säilimistemperatuuri

Kristiina Sepp paneb alustuseks südamele, et oma ravimitagavara tuleks pidevalt kontrollida ning vaadata üle nende kõlblikkusajad. Samuti peaks lugema iga ravimi infolehest, kui kaua kasutatavad ja kaasaskantavad ravimid on kasutuskõlblikud. Näiteks insuliini sisaldavate süstalde kasutusaeg jääb sageli 4–6 nädala vahemikku. 

Sepp toonitab, et kuna ravimid, eriti aga näiteks insuliinid, on temperatuuritundlikud, peaks esmaabitarvete kott olema isotermiline, et kaitsta selle sisu välistemperatuuri liigse kõikumise eest. Diabeetiku reisivahendid mahutab turvaliselt näiteks Glucology Diabetes’i reisivutlarisse.

Eriti tuleb ravimite, sealhulgas insuliini säilitustingimustega arvestada soojamaareisile minnes, aga muidugi ka Eestis suveperioodil. Kehtib soovitus, et parasjagu kasutusel olev insuliin võib olla toatemperatuuril ühe kuu, muul juhul tuleb hoida insuliini sisaldavaid süstlaid külmkapis +2 kuni +8 kraadi juures. 

“Kindlasti tuleb jälgida, et insuliini sisaldavad süstlad ei puutuks kokku külmaelementidega sealhulgas külmkapi siseseinaga,” rõhutab Sepp ravimite õige hoiustamise olulisust, sest valesti hoiustatud insuliin on inimesele eluohtlik.

Mida panna esmaabikotti?

Igas esmaabikotis peavad olemas olema n-ö tavapärased esmaabivahendid. Need on: 

  • valuvaigistid-palavikualandajad, 
  • allergiaravimid, 
  • päikesekaitsekreem suvisel ajal või soojamaareisidel, 
  • ravimid kõhuprobleemide leevendamiseks, 
  • antiseptilised vahendid, plaastrid ja sidemed. 

Kristiina Sepp ütleb, et lisaks loetletud asjadele peaksid esmaabikotis olema kõik igapäevaselt kasutatavad ravimid. Diabeetiku puhul kindlasti süstitavad insuliinid, aga ka muud arsti määratud ravimid, nagu näiteks vererõhu- ja kolesterooliravimid.

Veresuhkru taseme jälgimiseks on vaja glükomeetrit koos testribade ja nõeltega ning kasutatud vahendite hoiustamiseks purki. 

Sepp märgib, et glükomeetri kogu aeg kaasas kandmise vajadus puudub, kui veresuhkru määramiseks kasutatakse pideva glükoosimonitooringu süsteemi (Medtrum A7+ CGM-i kohta saad lähemalt lugeda veebilehelt www.cgm.ee), mis mõõdab pidevalt glükoosi sisaldust veres, kasutades selleks väikest naha alla sisestatud sensorit. Siiski peaks ka CGM-i kasutajatel glükomeeter kodus olemas olema. Ning reisilegi tasub see koos vajalike abivahenditega kaasa pakkida. 

“Veresuhkru taset peab olema võimalik mõõta ka siis, kui glükoosimonitooringu süsteemil tekib tehniline rike või mõni muu probleem,” viitab Sepp.

Esmaabikotti pakkides ei tohi unustada nahapuhastuslappe ning plaastreid, mis on vajalikud just sellistel puhkudel, kui veresuhkrut tuleb määrata sõrmeotsast. Samuti läheb neid tarvis haavade või villide puhastamisel, kui need peaks tekkima. 

Kuna diabeetiku haavad, eriti jalahaavad paranevad visalt, peaks esmaabikotis sellisteks puhkudeks olema ka tõhusad haavahooldusvahendid (kannapalsami, sidemed ja plaastrid leiad veebilehelt www.haav.ee). 

Kiireks abiks

Liiga madala veresuhkru taseme korrigeerimiseks peab diabeetiku esmaabikotis olema glükoositabletid või -geel. Juhul kui neid ei ole käepärast, saab kiire abinõuna kasutada ka mõnd magusat jooki (näiteks leige suhkruvesi, kus on 4–5 teelusikatäit suhkrut klaasi vee kohta), šokolaadi, suhkrutükke või komme. 

Kristiina Sepp toonitab aga, et siiski tuleb olukorda alati kriitiliselt hinnata ning keerulisematel juhtudel kutsuda kiirabi. 

Selliste hetkede kiireks lahendamiseks on hea, kui diabeetik kannaks kaasaks teavet oma haiguse kohta – vastavat tunnuskaarti või randmevõru, kus on kirjas, et ta süstib insuliini ning kuidas abistada teda teadvusetuse korral.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.