Tõenäosus haigestuda teist tüüpi diabeeti suureneb inimese vanuse kasvades ning seega tuleb paljudel eakatel inimestel selle haigusega kõrges vanuses rinda pista. Kuidas eakat inimest aidata ning mida diabeedi puhul veel jälgida, räägib BENU apteegi proviisor Marget Raukas.
Raviplaani võib kuuluda nii suukaudseid kui ka süstitavaid ravimeid
Kui esimest tüüpi diabeedi puhul ei tooda organism piisavalt insuliini, siis teist tüüpi diabeedi puhul on insuliini tootmine ja organismi poolt kasutamine häiritud. “Selle tagajärjel tõuseb vere glükoosisisaldus ehk veresuhkur normpiirist kõrgemale,” selgitas proviisor. Kuivõrd insuliin on meie kehaomane hormoon, mis aitab toidust saadud glükoosil rakkudesse jõuda, et need saaksid omakorda glükoosi energiaks ära kasutada, ongi probleemide korral tarvis alustada ravi.
Teist tüüpi diabeet on enamasti elustiilihaigus – seega saavad patsiendid ennekõike reguleerida oma veresuhkru taset piisava liikumise ja toitumise jälgimisega. “Muude krooniliste haiguste kaasnemisel (kõrge vererõhk ja kolesterool) tuleb igapäevaselt lisaks tarvitada diabeediravimeid. Raviplaani võib kuuluda üks või mitu veresuhkrut alandavat ravimit, nii suukaudseid kui süstitavaid,” rääkis ta.
Tõenäosus teist tüüpi diabeeti haigestuda on suurem näiteks naistel, kes on varasemalt rinda pistnud rasedusdiabeediga, või inimesed, kelle perekonnas on varem diabeeti esinenud. “Eelkõige on aga ohustatud vähese liikumisega ülekaalulised ja suitsetajad. Sellisel juhul on soovituslik aeg-ajalt näite kontrollida.”
Mis viitab diabeedile?
Kõrgenenud veresuhkrust annavad kõige sagedamini märku pidev väsimus, nälja- ja/või janutunne, nägemishäired ja sage urineerimine. Nende sümptomite puhul võiks pöörduda perearsti poole ja kontrollida vere glükoositaset. Samas pole proviisori sõnul sugugi haruldane, kui sümptomeid ei ilmne, kuid diagnoos selgub visiidi käigus.
“See on põhjus, miks eakate diabeeti diagnoositakse sageli hilinemisega ning seetõttu puututakse rohkem kokku ka erinevate tüsistustega. Näiteks kaasneb diabeedi süvenemisega erinevaid terviseprobleeme nagu südame-, silma- ja neeruhaigused või närvikahjustused.” Mida varem haigus diagnoositakse, seda väiksem tõenäosus on teiste kaasuvate haiguste ja terviseprobleemide väljakujunemiseks.
Diabeediõde oskab nõu jagada
Et uus diagnoos võib esmapilgul tunduda ehmatav, soovitab proviisor külastada endale kõige lähemal asuva kliiniku juures praktiseerivat diabeediõde, kelle ülesanne ongi patsiente haiguse teemal nõustada.
“Diabeediõde selgitab, milline on diabeedi olemus, selle tüsistused, mis on hüpo- ja hüperglükeemia ning nende esmaabi. Samuti saab diabeediõelt õpetussõnu glükomeetri kasutamise, päeviku pidamise, treeningu, toitumise ja muude oluliste nüansside kohta, mis aitavad veresuhkrut stabiliseerida,” kinnitas Raukas.
Veresuhkru kontroll kuulub ka väga paljude apteekide terviseteenuste hulka – selle kohta leiab infot BENU apteegi kodulehelt või konkreetsesse apteeki helistades. “Samas on apteekrite pädevuses nõustada ja toetada diabeeti põdevaid inimesi ning nende lähedasi, et saada kiiret ning asjakohast nõu diabeediravimite tarvitamisel, erinevate kõrvaltoimete tekkimisel ja muude diabeediga seotud teemadel,” lisas proviisor.
Tähtis on veresuhkrut regulaarselt monitoorida
Kuivõrd ravi eesmärk on hoida veresuhkru tase võimalikult stabiilsena ning vältida hüpoglükeemiat, võib viimane sageneda just vanuse tõustes ja olla ohuks insuliinravi saavatele patsientidele. “Üle 80-aastastel diabeedihaigetel esineb söögiisu ja kehakaalu langus, mis teeb nende ravi keeruliseks. Seetõttu sagenevad ka ravimitest põhjustatud kõrvaltoimed,” märkis ta.
Nii on süstemaatiline veresuhkru näitude kontroll ja monitoorimine üliolulise tähtsusega – seda tehakse glükomeetri ja päeviku pidamise ehk monitoorimise abiga. “Siinkohal teadmiseks, et glükomeetreid saab arsti või apteekri käest tasuta, aga veresuhkru mõõtmise testribad väljastab apteek ilma retseptita täishinna eest või teatud tingimustel retsepti olemasolul soodushinnaga.”
Vaegnägijatele on saadaval suurema ekraaniga eestikeelne “rääkiv” glükomeeter, mis aitab veresuhkru määramist juhendada. “Nutikamad eakad saavad oma veresuhkru andmed glükomeetrist arvutisse saata, mis on eeskätt oluline info arsti juurde minekul ning aitab ka veresuhkru päevikut hõlpsasti jälgida. Alates 2022. aasta jaanuarist on saadaval reaalajas jälgitavad glükoosimonitorid, mis säästavad igapäevasest näpuotsa verevõtmisest ning tänu sellele on veresuhkru näit igal hetkel jälgitav,” sõnas Marget Raukas.
Diabeedi puhul vajavad tähelepanu ka tarvikud – kindlasti ei tohiks glükoosi määramise tarvikuid unustada liiga sooja või päikeselisse kohta. Samuti tuleks hoiduda seadme unustamisest miinuskraadide kätte, kuna vastasel juhul pole võimalik õiget veresuhkru taset enam määrata ning seade vajab väljavahetamist.
Silmaarsti võiks külastada tavapärasest tihedamini
“Kuna diabeetikutel võib esineda nägemishäireid, siis on neil suurem oht kukkumisteks ja haavade tekkeks. Seejuures on diabeetiku haavad ravile väga raskesti alluvad. Seetõttu oleks soovitus külastada tavalisest tihedamini silmaarsti ja järgida haavandite ärahoidmiseks korralikku nahahooldusrutiini,” juhendas proviisor.
Diabeedi puhul on sagedaseks probleemiks ka uriinipidamatus, mis võib põhjustada hügieenilisi ja sotsiaalseid probleeme, iseäranis soodustada põiepõletikku. “Elukvaliteeti aitavad tõsta uriinipidamatuse abivahendid, mida saab valida nii apteegi sortimendist kui teistest asutustest,” lisas ta.
Kõige olulisem on Marget Raukase sõnul just individuaalne lähenemine, mis arvestab eaka inimese toitumisharjumusi, vaimset ja füüsilist võimekust, sotsiaalseid tingimusi ja võimalust saada abi pereliikmetelt või sõpradelt.
