Sõrmede ja varvaste külmetamine on inimeste seas sage probleem, mille taga võib olla palju erinevaid põhjuseid. BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane selgitab, millest see tingitud võib olla ning mida teha siis, kui jäsemete külmetamine segab igapäevaelu.

Palju erinevaid põhjuseid

Proviisori sõnul külmetavad inimese käed ja jalad reeglina kehva verevarustuse tõttu – see tähendab, et veri ei jõua piisavalt jäsemetesse. “Selline olukord võib olla tingitud näiteks stressist, sest stressi olukorras aktiveerub kehas n-ö “võitle või põgene“ reaktsioon. Sellest tulenevalt koondab keha verevarustuse just tähtsamatesse kohtadesse, et eluks vajalikud funktsioonid säilitada,” selgitas ta.

Sarnane verevarustuse jaotumine toimub kehas ka külma ilmaga – ka siis varustatakse intensiivsemalt just kehatüves olevaid organeid ning “perifeeriasse” verd nii palju ei transpordita.

Siiski võivad jäsemete külmetamist tekitada ka madal vererõhk, diabeedist või alaravitud diabeedist tekkinud veresoonte kahjustused või suitsetamine. “Antud kaebused esinevad sagedamini kõrgemas eas, sest vananedes muutuvad arterid jäigemaks ning ka see põhjustab verevarustuses muutusi,” rääkis proviisor.

Lisaks on olemas selline terviseprobleem – Raynaud’i sündroom –, mis põhjustab Valge-Rebase sõnul veresoonte kokkutõmbumist ning mille tekkepõhjus on tänaseni teadmata. “Selle tagajärjel võib käte-jalgade verevarustus ajutiselt väheneda või sootuks peatuda.”

Jäsemete külmetamine võib vihjata ka terviseprobleemile

Käte-jalgade külmetamine võib olla teatud juhtudel tingitud ka aneemiast ehk kehvveresusest. “Teised sümptomid, mis võivad aneemiale viidata, on näiteks kahvatu nahk, väsimus ja jõuetus. Sellise kahtluse korral tasuks kontrollida vereanalüüsiga aneemia markereid. Kui tulemused teada, siis võib arst soovitada juurde manustada rauapreparaate, B12-vitamiini , foolhapet või midagi muud,” ütles Kerli Valge-Rebane.

Samuti võib jäsemete külmetamine olla märk kilpnäärme alatalitlusest – ka sellise kahtluse korral tasuks perearstiga nõu pidada. “Arstiga tasuks konsulteerida ka siis, kui käte-jalgade külmetamine on alles tekkinud või on hood viimasel ajal sagenenud.”

Igasugune liikumine on abiks

Kuivõrd sageli on tegemist organismi eripäraga, ei pruugi kaebustest proviisori sõnul täielikult lahti saadagi. Küll aga saab igapäevaelus kasutada ennetavaid või leevendavaid meetmeid. “Üks võimalus on hoida käed-jalad soojas – villased sokid-kindad on siin heaks abimeheks. Ka soe saun või jalavannid aitavad veresooni laiendada ning parandavad verevarustust. Tugevama efekti saab siis, kui lisada vannivette sinepipulbrit,” jagas ta näpunäiteid.

Verevarustuse paranemisele aitab kaasa ka igasugune liikumine, sealhulgas pöiale tõusud ja sõrmede aktiivne liigutamine. “Abi võib saada ka hõlmikpuu ekstrakti preparaadi manustamisest: hõlmikpuu aitab teatud määral parandada verevarustust ning pakub sellega leevendust käte-jalgade külmetamisele. Ettevaatusega peavad seda ekstrakti sisaldavatesse preparaatidesse suhtuma inimesed, kes kasutavad nn verevedeldajaid,” rõhutas ta.

Jalgade külmetamise korral tasuks vältida pikalt istumist ja sundasendeid, sest ka see mõjutab jäsemete verega varustamist. “Võimalusel tehke töötamises või istumises pause ning liikuge ja võimelge, et jalgade verevarustust parandada,” juhendas proviisor.