Maailmas elab rohkem kui 463 miljonit diabeetikut ja arvatakse, et diabeetikute arv suureneb kümne aasta pärast 578 miljoni inimeseni, aastaks 2045 jõuab aga juba 700 miljoni inimeseni. Rääkisime Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätesi ning juhatuse liikme ja endrokinoloogi Marju Pastiga, kuidas 2. tüüpi diabeeti ära tunda ja miks on see tihti aladiagnoositud.
Enamik haigeid põeb 2. tüüpi diabeeti
Eestis elab praegu ligi 100 000 diabeetikut — nendest 10% on 1. tüübi diabeedihaiged, 90% on aga 2. tüübi diabeetikud. “2. tüübi diabeedi põhjusteks on kõhunäärmest erituva hormooni insuliini mõju nõrgenemine (insuliiniresistentsus), insuliini eritumise häire või mõlemad põhjused koos,” sõnas Tammer-Jäätes.
Marju Past tõi välja, et 2. tüüpi diabeet algab enamasti salakavalalt, andmata endast teada. “Inimesed ei pane seda tähele — veresuhkur hakkab aeglaselt tõusma ning keha harjub sellega ära,” selgitas Past. Seetõttu jääbki haigus algusjärgus tihti märkamata. Tammer-Jäätes tõi välja põhilised tunnused, mille järgi saab 2. tüüpi diabeeti ära tunda. Need on:
- pidev janu ja suukuivus,
- sage urineerimine,
- väsimus või jõuetus,
- pidev näljatunne,
- ootamatu kaalulangus,
- aeglaselt paranevad haavad,
- korduvad infektsioonid,
- ähmane nägemine.
Kas võin kuuluda riskigruppi?
Eriti hoolikalt peaksid oma tervisele tähelepanu pöörama riskigrupis olevad inimesed. “Inimene võib olla riskigrupis, kui tema lähisugulastel on esinenud diabeeti; ta on täheldanud kehakaalu suurenemist; inimesel on kõrge kolesterool või vererõhk, ning naised, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet,” märkis Tammer-Jäätes. 80% 2. tüüpi diabeedihaigetest on ülekaalulised.
Past lisas, et tegelikult võiks iga inimene aeg-ajalt perearsti juures veresuhkrut mõõtmas käia, kuid eriti oluline on see inimestele alates 45. eluaastast või nende jaoks, kes kuuluvad riskigruppi.
Aastatepikkuse haiguse järel võivad tekkida erinevad diabeedi hilistüsistused: veresoonte kahjustusest põhjustatud infarkt, insult, gangreen, nägemise kaotus või neerupuudulikkus. Seda soodustavad omakorda suitsetamine, kõrgvererõhktõbi, kõrgenenud kolesteroolitase ning ülekaalulisus.
2. tüüpi suhkruhaigust saab ennetada
Miks ikkagi aina rohkem inimesi diabeeti haigestub? Pasti sõnul on siin mitu faktorit. “Kõige suurem põhjus on see, et meie elu on muutunud mugavaks ja inimesed liiguvad üha vähem,” rääkis Past. “Toitu tarbitakse rohkem kui vaja ja toitumisharjumused on sageli ebatervislikud.”
Kuigi diabeedi puhul mängivad rolli ka geneetilised tunnused ja keskkonnamõjud, jääb peamiseks faktoriks ikkagi inimese elustiil. Et suhkruhaigust ennetada, tuleb toituda tervislikult, anda kehale piisavalt füüsilist koormust, viia normi enda kehakaal ning vähendada stressi. Nii saame piirata diabeedihaigete arvu suurenemist ja elada üleüldiselt tervislikumalt.
