Kuigi esmapilgul võib tunduda, et diabeet ja dementsus on kaks täiesti erinevat haigusseisundit, siis viimased uuringud näitavad, et just diabeet võib sageli põhjustada kognitiivsete häirete ja mäluga seotud probleeme, sealhulgas dementsust. Neuroloog dr Toomas Toomsoo kinnitab, et dementsuse ja diabeedi vahel on avastatud seos, mistõttu on oluline nii haiguse õigeaegne avastamine, sobiv ravi kui ka inimese eluviis.

Diabeet kiirendab kognitiivsete häirete teket

2. tüüpi diabeeti haigestumine on maailmas kasvutrendis. Dr Toomsoo sõnul põhjustavad seda erinevad tegurid, eesotsas inimeste toitumisharjumuste, istuva eluviisi, aga ka vananeva elanikkonna koosmõju.

Kuivõrd diabeedi sagenemine on koormaks nii inimese organismile kui ka tervishoiusüsteemile ja kogu majandusele, on uuringud näidanud, et lisaks insuldile ja südamehaigustele suurendab diabeet ka dementsuse riski. “Üha enam tunnistatakse, et 2. tüüpi diabeet on peamine kognitiivse languse ja dementsuse põhjustaja eakatel täiskasvanutel,” märkis dr Toomsoo.

Ent miks võib 2. tüüpi diabeet viia kognitiivsete häirete ja languseni? Muutuste taga võib olla mitu erinevat mehhanismi, sealhulgas insuliiniresistentsus, aga ka 2. tüüpi diabeedist tingitud metaboolsed häired, mis kahjustavad kaudselt inimese aju. “Samas võib 2. tüüpi diabeedi vaskulopaatilistest tagajärgedest välja kujuneda vaskulaarne ajukahjustus või häiruda insuliini normaalne toime ajus.”

Diabeet viib erinevate terviseprobleemideni

Diabeedi mõju kognitiivsetele funktsioonidele ja mäluhäiretele võib varieeruda sõltuvalt haiguse tüübist ja sellest, millises vanuses inimene diabeeti põeb. Seejuures on oluline eristada 1. ja 2. tüüpi diabeeti, mis teineteisest erinevad.

1. tüüpi diabeet, mida tuntakse ka kui lapseeas algavat diabeeti, on autoimmuunhaigus, mis kahjustab kõhunäärme insuliini tootvaid rakke. Kuigi 1. tüüpi diabeet võib alata igas vanuses, on see tüüpilisem noorematele inimestele. 1. tüüpi diabeedi puhul on ravi peamiselt insuliini manustamine, mis on eluaegne nõue. “Kuna haigus algab tihti noores eas, võib pikaajaline haiguse kulg ja sellest tulenev krooniline kõrge veresuhkru tase mõjutada aju arengut ja funktsiooni, mis võib viia kognitiivsete häirete ja mälu probleemideni,” sõnas neuroloog.

2. tüüpi diabeet, mis on levinum täiskasvanueas algav vorm, on seotud keha insuliiniresistentsusega ja sellest tuleneva kõrge veresuhkru tasemega. 2. tüüpi diabeet on tihedalt seotud elustiilifaktoritega nagu ülekaalulisus ja vähene füüsiline aktiivsus.

“Uuringud on näidanud, et 2. tüüpi diabeet on seotud kognitiivsete häirete, depressiooni ja psühhosotsiaalsete probleemidega. Kuna 2. tüüpi diabeet diagnoositakse sageli vanemas eas, võib see kiirendada vanusega seotud kognitiivsete häirete teket,” märkis dr Toomsoo.

Seejuures leidub erinevaid võimalikke mehhanisme, millega võib 2. tüüpi diabeet kutsuda esile ka Alzheimeri tõvele iseloomulikke neuropatoloogilisi muutusi. “2. tüüpi diabeedi ja Alzheimeri tõve dementsuse vahelise seose tähtsust kajastab ehk kõige paremini mõiste “3. tüüpi diabeet”, mis on loodud kirjeldamaks patsiente, kellel tekib Alzheimeri tõve dementsus arvatavasti diabeediga seotud kahjustuste ja degeneratsiooni tagajärjel. Andmed näitavad, et 2. tüüpi diabeediga isikute seas on Alzheimeri tõve dementsuse risk koguni 56% suurem.”

Just 2. tüüpi diabeet on tugevamalt seotud vaskulaarse dementsusega kui teiste dementsuse tüüpidega, sealhulgas Alzheimeri tõve dementsusega. “Huvitaval kombel näitavad uued tõendid, et vaskulaarse dementsuse suurenenud risk võib olla eriti silmatorkav naistel. 2. tüüpi diabeediga naistel oli vaskulaarse dementsuse tõenäosus 19% suurem kui meestel. Lisaks sellele oli 2. tüüpi diabeedi pikema kestuse ja varasema algusajaga patsientidel suurem tõenäosus haigestuda vaskulaarsesse dementsusesse,” lisas ta.

Ravi tuleb alustada võimalikult varakult

2. tüüpi diabeediga seotud dementsuse tõhusa käsitlemise ja ravi puhul oleks kõige tõhusam, kui ravi rakendataks võimalikult varakult ehk siis, kui haigusest tingitud muutused ei ole veel märkimisväärsed. “Nüüdseks on kindlaks tehtud, et dementsuse aluseks olevad patofüsioloogilised protsessid võivad alata aastaid või isegi aastakümneid enne sümptomite kliinilist ilmnemist. Kuigi sümptomid ei pruugi olla ilmsed, võimaldavad praegused edusammud mõlema sündroomi – diabeedi ja dementsuse – varajast tuvastamist.”

Samamoodi on insuliiniresistentsuse sündroom seotud vaikiva faasiga enne otsese diabeedi tekkimist, mille jooksul kõhunääre suudab kompenseerida ning toodab piisaval hulgal insuliini, et vähendada perifeerset glükoositaset.

“Just see on tegelikult potentsiaalselt oluline sekkumisperiood, kuna riskifaktorite halvenemisel võib tõusta ka kognitiivsete häirete ja dementsuse risk. Seega võib laiaulatuslik ennetus- ja ravimeetodite väljatöötamine insuliiniresistentsuse varajases staadiumis viia nii 2. tüüpi diabeedi kui ka dementsuse koormuse olulisele vähenemisele hilisematel aastatel,” märkis dr Toomsoo.

Kuidas end ise aidata?

Dr Toomsoo sõnul on hea uudis, et igaüks saab vähendada nii 2. tüüpi diabeedi kui ka dementsuse riski. “Pange tähele, et elumuutused on kasulikud ka siis, kui teil on diagnoositud diabeet või diabeedieelne diabeet ehk prediabeet,” julgustas arst.

Kuna istuv eluviis on tõenäoliselt 2. tüüpi diabeedi peamine riskitegur, on väga oluline roll regulaarsel liikumisel ja aeroobsel treeningul. Liikumisel on dr Toomsoo sõnul väga palju positiivseid mõjusid. Aeroobset treeningut võiks harrastada vähemalt 30 minutit päevas, viis päeva nädalas.

“Liikumise soodne mõju avaldub tõenäoliselt mitmel viisil, mida teadaolevalt mõjutab insuliin, sealhulgas paranenud kardiovaskulaarne ja tserebrovaskulaarne funktsioon, põletikuvastased protsessid ja tõhustatud insuliinist sõltuv energia metabolism. Seega võib aeroobne treening muuta mitmeid patoloogilise aju vananemisega seotud protsesse.” Samuti on regulaarne treening seotud dementsuse riski vähenemisega ja kognitiivse profiili paranemisega keskealistel ja eakatel täiskasvanutel.

Liikumise kõrval mängib väga olulist rolli ka toitumine. Dr Toomsoo sõnul oleks kasulik koguda igapäevamenüü jaoks vajalikku inspiratsiooni näiteks Vahemeremaade toitumistavadest. “Eelistage värskeid toiduaineid, rohkelt köögivilju ja vähem sealiha ja punast liha, rohkem kala ja kalkuni- või kanaliha,” soovitas ta.

Dementsuse ennetamisel on abi ka mälu treenimisest – selleks võiks kasutada nn väliseid abivahendeid ehk keskkonnast saadud vihjeid, mis aitaksid vajalikke tegevusi, asju, fakte või mälestusi meelde jätta.

“Kodus võib olla abi „mälukeskuse“ loomisest – see on spetsiaalne koht, kus hoitakse võtmeid, rahakotti, telefoni ja päevikut. Ideaalis peaks mälukeskuses olema lähedal päevik või kalender (kui kalender ei ole teie telefonis) ja märkmik, et te näeksite, mis teil on nädalaks plaanis ja mäletaksite, milliseid sõnumeid edasi anda. Kodust väljas olles võiksite kasutada märkmete tegemiseks mobiiltelefoni või päevikut, mida saate koju jõudes mälukeskuses valmis hoida,” tõi dr Toomsoo näite.

Uuringud on välja toonud, et mälu aitavad korrastada ka fotod – seega võiks pildistamisega julgelt tegeleda ka aju treenimise eesmärgil. Näiteks on kasu järgmistest abinõudest:

• tehke palju fotosid asjadest, mida peate huvitavaks ja mida tahaksite hiljem meenutada;
• tehke neid fotosid pigem oma vaatepunktist kui lavastatud fotodest või selfie’dest;
• vaadake fotosid regulaarselt, ideaalis iga kahe päeva tagant kahe nädala jooksul pärast sündmust;
• rääkige fotode vaatamise ajal koos kellegi teisega sündmusest.

“Asjade korduv ütlemine vaikselt või valjult võib aidata probleemide puhul, näiteks unustades, miks te mingisse ruumi läksite. Kui soovite meelde jätta kellegi nime, kellega olete just kohtunud, öelge tema nime vestluses paar korda, kui te temaga kohtute,” soovitas arst.

Väga oluline roll dementsuse ennetamise ja mälu treenimise vaates on ka rutiinil. “Struktuuri ja rutiini olemasolu meie elus aitab meil vähendada nende asjade arvu, mida peame meeles pidama. Abiks võib olla ajakava või regulaarsete kellaaegade järgimine nädala jooksul toimuvatele tegevustele.”

Ennekõike on aga tähtis järgida tervislikke eluviise ning püsida terve ja rõõmsameelne. “Säilitage tervislik kehakaal, ravige vajadusel kõrget vererõhku ja kolesteroolitaset ning ärge suitsetage. Kindlasti magage piisavalt, kuna uni on väga tähtis mälu kauemaks säilitamiseks. Oluline on ka nautida sotsiaalseid tegevusi, õppida uusi asju, nautida muusikat ja olla positiivse ellusuhtumisega, kuna kõik see aitab teie ajul parimal viisil töötada ja vähendada seeläbi dementsuse riski,” sõnas dr Toomsoo lõpetuseks.