Metaboolne sündroom on ainevahetussündroom, kus esinevad erinevad, kuid üksteist mõjutavad terviseriskid ja -häired samaaegselt. Et metaboolse sündroomi esinemissagedus on maailmas tõusutrendis ning see omakorda võib kaasa tuua paljude teiste haiguste, sealhulgas vähijuhtude sagenemise, on oluline teadvustada, kuidas metaboolse sündroomi väljakujunemist teadlikult ennetada. Just õigeaegne sekkumine vähendab sündroomi väljakujunemise tõenäosust.
Ülekaal mõjutab inimese tervist
Metaboolse sündroomi riskifaktorid on kõrgenenud vererõhk, suurenenud vereglükoosi tase, düslipideemia ehk vere kolesteroolitaseme tõus ja ülekaal. Kuivõrd ainult ühe riskifaktori esinemine ei tähenda ilmtingimata veel metaboolset sündroomi, mõjutab ülekaal või rasvumine inimese organismi ja selle tervislikku seisundit, suurendades teiste riskifaktorite esinemise tõenäosust.
Siiski ei piirne loetletud tervisemured vaid nendega – ülekaalu ja rasvumise puhul on inimesel suurem tõenäosus erinevate südame-veresoonkonna haiguste, teatud vähivormide, diabeedi, uneapnoe, viljatuse ja paljude muude tervisemurede väljakujunemiseks. Nii ei tohiks kontrolli alt väljunud ülekilosid tähelepanuta jätta.
Ent kuidas ülekaalu ohjeldada ja metaboolse sündroomi väljakujunemist ennetada? Siin on neli küsimust, mida endalt küsida:
- Kas toitud tervislikult ja täisväärtuslikult? Oleme tänapäeval igapäevaselt ümbritsetud erinevatest ahvatlustest, millele võib olla raske vastu panna. Samas kipub ka koduste toitude puhul ununema lihtne tõde ehk täisväärtuslik ja tasakaalustatud toitumine. Mõtle korraks sellele, kui tihti teed sa kodus ise süüa töötlemata toiduainetest ja sööd niinimetatud taldrikureegli põhjal või valid toidupoes tervislikuma alternatiivi lähtudes pakendi infos esitatud koostisest? Proovi igapäevaselt tarbida rohkem puu- ja juurvilju, täisteratooteid, vähem liha ning vaata üle oma kodune keskkond ja mõtiskle: kas toidupoes tehtud valikud toetavad sinu tervislikku teekonda või mitte?
- Kas liigud piisavalt? Kui Eesti toitumis- ja liikumissoovituste põhjal peaksid lapsed ja noorukid liikuma aktiivselt vähemalt 60 minutit päevas, siis täiskasvanud, sealhulgas eakad, võiksid iga nädal aktiivselt liikuda vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Et liikumisest oleks tervisele optimaalne kasulik toime, tuleks mõõdukas tempos (keskmise intensiivsusega) liikuda kuni 300 minutit nädalas. Vaata näiteks oma nädalaplaanile otsa ja mõtle hetkeks: kas selles saaks teha korrektuure, mis toetaksid sinu füüsilist tervist? Kuivõrd liikumisel on väga suur roll ka stressi leevendamisele, aitab ainuüksi 30-minutiline jalutuskäik pereliikme või sõbraga parandada nii inimese füüsilist kui ka vaimset tervist. Järsku oleks just praegu õige hetk need sammud ette võtta?
- Kas sul on harjumusi, millel on tervisele kahjulik mõju? Pole tarvis üle rõhutada, et suitsetamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine on väga erinevate haiguste riskifaktorid. Ehkki sõltuvuse ohjeldamine ja murdmine võib esmapilgul tunduda keerulise või lausa võimatu väljakutsena, leidub tänapäeval väga häid ravivõimalusi, kuidas sõltuvusest vabaneda – kui inimene takerdub sõltuvuste küüsi, on järjepideva psühhoteraapia abil võimalik saavutada väga häid ravitulemusi.
Samas ei pruugi alkoholi tarvitamine viidata alati sõltuvusele, vaid olla väljakujunenud harjumus näiteks lõõgastumiseks või lõbusalt aja veetmiseks. Ent kui proovid alkoholi tarbimist vähendada või esitad endale kasvõi ajutiselt alkoholist loobumise väljakutse, siis äkki polegi see muutus nii keeruline, kui esialgu näib?
- Millal kontrollisid viimati peamisi tervisenäitajaid? Erinevate tervisenäitajate kontrollimine on tervisemurede ja haiguste ennetamise seisukohalt väga oluline tegur. Ülekaal võib teinekord olla tingitud mõnest seni varjul olnud diagnoosist, mistõttu võiksid jätkuva probleemi korral konsulteerida oma perearstiga ning pidada nõu vajalike analüüside osas. Kuna paljud tervisemured ei pruugi endast konkreetsete sümptomitena märku anda, aitab tervisekontroll võimalikke muresid tähele panna või ennetada. Kui aga oled viimasel ajal märganud tuntavat muutust oma enesetundes, pöördu arsti poole esimesel võimalusel.
