Tasakaalustatud toitumine ja piisav liikumine on hea tervise alus, aidates seeläbi ennetada ka erinevate elustiilist tingitud haiguste ja terviseprobleemide väljakujunemist. Sellegipoolest võib seniste toitumisharjumuste murdmine ja nende vahetamine tervislikemate alternatiivide vastu olla keerulisem, kui esialgu paistab, kuna valikuid tuleb teha järjepidevalt ja iga päev. Millised toitumisalased vead korduma kippuvad ning kuidas neid vältida?
- Liiga palju liha
Erinevad uuringud on välja toonud, et eestlane tarbib soovituslikust kogusest mitu korda rohkem liha, kuuludes tarbimise kogustelt Euroopas esirinda. Liha ei pea kuuluma igapäevaselt tarbitavate toiduainete hulka. Igal juhul võiksid portsionid olla mõõdukad ja eelistada võiks väherasvast, näiteks linnuliha. Kaasuv probleem on, et kuivõrd paljud poeletil müüdavad lihatooted sisaldavad küllastunud rasvhappeid ja soola, võib pidevalt suures koguses liha tarbimine olla tervisele kahjulik ning suurendada näiteks südamehaiguste ja erinevate vähkkasvajate tekkeriski ning viia ülekaalulisuse või rasvumise tekkeni.
Tervise Arengu Instituudi soovituse järgi võiks lihale eelistada näiteks valget või punast kala, mis võiks toidulauale kuuluda umbes 2–3 korral nädalas. Seega võiksid teadlikult vähendada igapäevaselt tarbitavate lihatoodete kogust ja asendada need tervislikemate valikutega.
- Liiga vähe köögi- ja juurvilju
Suvi on suurepärane aeg erinevate värskete aiasaaduste nautimiseks. Sellegipoolest kipuvad vitamiini- ja kiudaineterohked köögi-, juur- ja puuviljad ununema kohe, kui ilm veidi külmemaks läheb ning kasulikud toiduained meile enam nii kättesaadavad pole.
Niinimetatud taldrikureegli järgi võiksid salatid ja kuumtöödeldud köögiviljad moodustada umbes poole sinu taldrikule tõstetud toidu mahust. Seda tasub tähele panna ka siis, kui suvehooaeg läbi saab. Tuletame meelde, et kartuli võiks taldrikul asendada näiteks porgandi, peedi või värvilise köögiviljasalatiga. Samuti proovi süüa vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas.
- Toidukordi jäetakse vahele
Toidukordade regulaarsus on aspekt, mis sageli inimestel vajaliku tähelepanuta jääb – näiteks loobutakse sageli hommikusöögist või väikestest vahepaladest, mistõttu on kõht sageli tühi ning soosib omakorda suuremat portsjonit valima. Samuti võivad liiga pikad pausid toidukordade vahel põhjustada veresuhkru taseme kõikumist, millest annab keha sageli märku näiteks suure söögiisu, väsimuse ja meeleolumuutusega, diabeetikutel hüpo- või hüperglükeemiana.
Toidukordade regulaarsus on oluline ka selleks, et meie ainevahetus saaks normaalselt toimida – vastasel juhul võib see kaasa tuua soovimatu kaalutõusu. Sestap võiksid söögikordade vahele jätta paaritunnised vahed ning süüa pigem väiksemaid koguseid, kuid teha seda regulaarselt. Selle lihtsa nipi abil ei muutu kõht liiga tühjaks ning võrdselt hea enesetunne saab säilida terve päeva jooksul, kuna ühes toidukordadega püsib ka energiatase stabiilne.
- Liiga vähe vett
Toitumise puhul tõuseb päevakorda ka see, mida söögi kõrvale või janu kustutamiseks juuakse – ehkki isud on erinevad, haaraksid paljud meist tõenäoliselt esimesena käe hoopis mõne kihiseva karastusjoogi, energiajoogi, kohvi või alkoholi sisaldava joogi järele. Seetõttu tasub meelde tuletada kõige tähtsamat: parim janukustutaja on vesi.
Kuigi piisavas koguses vee joomine kipub inimestel vahel ära ununema, on seda vajalik teha ainuüksi põhjusel, et meie organismil läheb vett vaja näiteks seedimise normaalseks toimimiseks, toit- ja jääkainete transportimiseks kui ka paljuks muuks.
Samuti tasuks erinevate söögiisude tekkimisel endalt küsida, kui palju vett täna joodud on. Seega võiks täiskasvanud inimene juua umbes 2–3 liitrit vett päevas (sh vett sisaldavad toiduained), kuid kuuma ilma korral kogust veidi suurendada.
- Puudub järjepidevus
Tervislik toitumine on maraton, mitte sprint – see tähendab, et valik, mille oled enda tervise nimel teinud, peab olema järjepidev. Paraku lõpeb tervisliku toitumise teekond inimeste jaoks sageli näiteks eesseisval nädalavahetusel või siis, kui järgmine dieedikava otsa lõpeb. Seetõttu pole dieedid sageli jätkusuutlikud, kuna kava lõppedes pöördutakse mugavalt seniste harjumuste poole.
Et meie igapäevast toidulauda kujundavad suuresti aastate jooksul õpitud harjumused, võib nende murdmine võtta aega ning nõuda tahtejõudu. Sellegipoolest tasub uute ja parema tervise teenistustes olevate harjumuste juurutamine ära, tagades seeläbi parema enesetunde, tervise ja elu. Seega on tervislik ja tasakaalustatud toitumine eelkõige investeering iseendasse – ära jäta seda tegemata.
