Veresuhkru tase on organismi tervisliku seisundi vaates väga oluline tegur. Veresuhkru kõikumist mõjutavad erinevad asjaolud nagu igapäevaselt tarbitavad toiduained ja joogid, liikumine, ööpäevarütm, mõningad ravimid ja hormoonid. Kui suur roll on veresuhkru taseme seisukohalt just toitumisel ning kuidas veresuhkrut seeläbi reguleerida?

Toitumisel on ülioluline roll

Ehkki veresuhkru taset võivad mõjutada näiteks ebapiisav uni, stress ja isegi geneetika, ei saa üle ega ümber üliolulisest tegurist, millega puutume kokku iga päev – just toitumisel, täpsemalt toitainetel on veresuhkru tasemele väga suur mõju. Nimelt on just tasakaalustamata toitumine ehk teatud toitainete liigtarbimine sageli suurenenud kehakaalu ja insuliiniresistentsuse juurpõhjuseks. Kui toidust saadud energia jääb vähese liikumise tõttu kulutamata, võib püsivalt kõrge veresuhkur viia 2. tüüpi diabeedi ja paljude teiste ainevahetusega seotud tervisemurede väljakujunemiseni.

Toitumise vaates on oluline teha vahet toiduainetel – nimelt sisaldavad teatud toiduained rohkem energiat kui teised, mis tähendab, et seda energiat on tarvis ka kulutada. Energiasisaldus sõltub omakorda toitainetest ehk konkreetse toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Samuti kuuluvad toitainete hulka erinevad vitamiinid, mineraalained ja vesi. Kui tavainimesel pole sageli kombeks nende sisaldust jälgida, siis diabeedi ja ülekaalu vaates on toitainete tasakaal väga olulise tähtsusega.

Tänapäevaste toitumissoovituste kohaselt võiks diabeetiku toitainete jaotus päevasest kaloraažist olema järgmine:

süsivesikuid 50–55 % (soovitavalt kasutada kiudaineterikkaid süsivesikuid); valku 15–20 %; rasvu 30–35 % (millest küllastunud ehk tahkeid rasvu 1/3 ehk 10% küllastamata ehk pehmeid rasvu 20%).

Süsivesikud jagunevad kaheks

Nagu toitumissoovitustest järeldub, moodustavad süsivesikud märkimisväärse osa igapäevasest toidulauast. Kuigi süsivesikud on sageli põhjus, miks veresuhkur oodatust kiiremini tõuseb, ei tohiks süsivesikutest tervisliku toitumise ja diabeedi vaates loobuda. Kuna aga erinevad süsivesikud jaotatakse aeglaselt ja kiiresti imenduvateks, tulekski pigem eelistada neid, mis imenduvad organismis aeglaselt ning takistavad veresuhkrul järsult tõusmast.

Kuid milline süsivesikuterohke toit veresuhkrut stabiliseerida aitab? Väga kasulik on tarbida kiudaineterikkaid toiduaineid nagu täisteratooted ning erinevad köögi-, kaun- ja puuviljad. Kuna kiudained aitavad süsivesikute imendumist aeglustada, on niiviisi võimalik ära hoida veresuhkru taseme järsku tõusu. Samuti toetab kiudaineterohke toit soolestiku tegevust.

Väga oluline roll on inimese organismis täita ka valkudel – nimelt võiksid valgurikkad toidud nagu kala, (linnu)liha, kodujuust ja kaunviljad moodustada terve inimese toidukorra taldrikust umbes veerandi. Valkude söömine koos süsivesikutega on kasulik just diabeedi vaates, kuna valgud aeglustavad glükoosi vabanemist ja ohjeldavad seega ka veresuhkru taseme tõusu.

Lisaks valkudele ja süsivesikutele vajab inimese organism ka rasvu. Kuna rasvades leidub süsivesikutest pea kaks korda rohkem energiat, tuleb ka rasvade puhul teha vahet küllastunud ja küllastumata rasvhapete tarbimisel: nimelt võiks vähendada küllastunud rasvhapete kogust ning suurendada küllastumata rasvhapete nagu vähendatud rasvasisaldusega piimatoodete ja väherasvase liha tarbimist. 

Samuti kuuluvad küllastumata rasvhapete alla ka polüküllastumata rasvhapped nagu oomega-3-rasvhapped – just see asendamatu rasvhape võib aidata kaasa südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamisele ja diabeedi ennetamisele.

Tundub keeruline? Jälgi taldrikureeglit

Tervisliku toitumise vaates on väga oluline jälgida toidukoguseid: proovi vältida ülesöömist ning liiga kiiresti söömist. Kui tunned, et kõht läheb toidukordade vahel tühjaks ning see omakorda tingib suurema portsjoni, lisa vahele ka näiteks 2–3 väiksemat toidukorda – ka see on nutikas viis veresuhkru taseme stabiliseerimiseks.

Kui erinevate toiduainete vahel orienteerumine tundub esialgu keeruline, on tervisliku toitumise juures abiks taldrikureegel: jaga mõttes oma taldrik sektoriteks, millest pool täida köögiviljade ja salatiga, üks veerand kartuliga ning teine veerand kala või väherasvase lihaga. Sedasama toitumise põhitõde saab kasutada ka lähenevate jõulupühade vaates. Püüa hoida tervisliku toitumise põhimõtteid meeles ka jõululauas – niiviisi hoiad enesetunde hea ja väldid ülesöömist!