Ülekaalulisusega kaasneb sageli erinevaid tervisemuresid, mis avaldavad mõju ka COVID-19 kulgemisele. Nimelt on ülekaalulisel inimesel suurem tõenäosus põdeda koroonaviirust raskemalt. Millised riskitegurid sellega kaasnevad, selgitab Kaalukirurgia Keskuse ülemarst ja kaalukirurg dr Ilmar Kaur.
Kehamassiindeksi erinevused
Dr Ilmar Kauri sõnul on ülekaal ja rasvumine sõltumatud COVID-19 raske kulu riskifaktorid ja rasvumise suurt levimust arvesse võttes vanuse kõrval ühed olulisemad kõrgema suremuse ennustajad COVID-19 nakatunutel.
“Suured erinevused suremuses erinevate riikide vahel võivad olla seotud mitte ainult keskmise vanuse, vaid ka kehamassiindeksi erinevusega populatsioonides,” ütles ta.
Kolm peamist põhjust
Dr Kauri hinnangul kulgeb haigus ülekaalulistel raskemalt peamiselt kolmel põhjusel. “Esiteks esineb neil oluliselt sagedamini kaasuvaid haiguseid, mis on COVID-19 halvema prognoosi riskifaktoriteks, nagu II tüübi diabeet, südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad, rasvmaks ja kroonilised kopsuhaigused,” tõi ta välja.
Teiseks on rasvunutel rindkere liikuvus väiksem ja see vähendab nende patsientide võimet kompenseerida. “COVID-19 poolt kahjustatud kopsude hingamisfunktsiooni suurema hingamistööga ehk teisisõnu nende hingeldamine on ebaefektiivsem kui normkaalulistel patsientidel,” märkis ta.
Kolmandaks põhjuseks on rasvumisega kaasas käiv krooniline põletikusündroom, mida hoiab alal liigne rasvkude. “Seetõttu on immuunsüsteem pidevalt üle aktiveeritud ning lisanduv viirusnakkus võib käivitada ebakohaselt tugeva põletikureaktsiooni, mis pöördub mitte ainult viiruse, vaid ka organismi enese vastu, põhjustades kopsude ja teiste organsüsteemide puudulikkust,” sõnas dr Kaur.
Muud riskifaktorid rasvumise kõrval on dr Kauri sõnul sarnased ülejäänud populatsiooniga: kõrgem iga, kroonilised haigused ja puuded, rasedus, immuunsüsteemi mõjutavad ravimid, dementsus, suitsetamine ja nii edasi.
Suurem tõenäosus kauem põdeda
Dr Kauri sõnul vastab tõele, et rasvunutel esineb sagedamini n-ö pikka COVIDit, mille korral sümptomid, nagu hingamisraskused, väsimus, keskendumisraskused, kognitiivsete võimete langus, köha, lõhna- ja maitsemeele muutus, depressioon, palavik, liigesvalu jne, jäävad püsima või tekivad enam kui neli nädalat pärast nakatumist.
“Uuringus, milles vaadeldi COVID-19 ägedas faasis kergelt läbipõdenud patsientide käekäiku järgneva 10 kuu jooksul, leiti, et rasvunutel (KMI üle 30 kg/m²) oli 25–30% kõrgem tõenäosus vajada COVID-19 hilistüsistuste tõttu haiglaravi kui normkaalulistel patsientidel,” märkis ta.
Teadvustamine ei tähenda käitumise muutust
Et rasvumine, vähene liikumine ja halvad toiduvalikud kahjustavad tervist ja lühendavad elu, pole kellelegi uudis. Küll aga ei tähenda dr Kauri sõnul probleemi teadvustamine automaatselt käitumise muutust.
“Rasvumise ravi ajalugu on läbikukkumiste ajalugu,” tõdes ta ja lisas, et kehakaalu oluliseks ja püsivaks langetamiseks on meil kaalukirurgia kõrval väga vähe tõhusaid tööriistu.
“On saadaval palju ja häid soovitusi nii toitumise, liikumise kui elustiili osas laiemalt, kuid erinevatel põhjustel töötavad need populatsiooni tasemel väga tagasihoidlikult, kui üldse,” märkis dr Kaur. “Selle tõestuseks on rasvunute ja ülekaaluliste osakaalu püsimine või suurenemine,” lisas ta.
Dr Kauri hinnangul on võti pigem rasvumise ennetuses, nagu keskkonna kujundamine, maksupoliitika, toidureklaami regulatsioon, inimeste omavastutus enda tervise eest, kooli- ja lasteaiatoit jne. “Need aga pole kitsalt tervishoiupoliitilised, vaid maailmavaatelised küsimused, mis otsustatakse parlamendis,” ütles ta.
“Rasvumist populatsiooni tasemel on lihtsam ennetada kui ravida. Kaalukirurgia muudab väga palju üksikisiku terviseseisundit, kuid kõiki sellega aidata ei saa,” sõnas dr Kaur.
