Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on ülekaalulisus ja rasvumine viimastel aastakümnetel märkimisväärselt suurenenud ja see mõjutab ühtmoodi nii arenenud kui ka arenguriike. 

Rasvumisse suhtutakse sageli eelarvamusega, mis põhineb ekslikul arusaamal, et see on ainult tahtejõu puudumise tulemus. Tegelikult mõjutavad rasvumist geneetika, ainevahetus, keskkond ja terviseseisundid. Stigma, et inimene on ise ülekaalus süüdi aga võib takistada rasvunud inimestel vajaliku meditsiinilise abi ja toetuse saamist.

Häbimärgistamine takistab ennetust ja ravi

Peremeditsiini professor dr Ruth Kalda viitab intervjuus Tervisegeeniusele, et vaatamata uuringutele ei ole rasvumise põhjused siiani täielikult mõistetavad. Küll aga ollakse ühel nõul selles, et tegemist on paljudest teguritest põhjustatud seisundiga: rolli mängivad nii geneetilised,  keskkondlikud, käitumuslikud, psühholoogilised, toitumisalased kui ka metaboolsed tegurid. Kõik need võivad esile kutsuda muutusi bioloogilistes mehhanismides, mis reguleerivad rasvkoe jaotumist ja  funktsiooni, soodustades seega rasvumist kui protsessi. Lisaks on ka veel mitmeid haigusi ja ravimeid, mis ülekaalulisuse teket soodustavad. 

“On tõsi, et rasvumine põhjustab ikka veel nii tervishoiutöötajates kui ka inimestes endis teatud eelarvamusi ja stigmatiseerimist. Kahjuks takistavad need rasvumist tõhusalt ennetada ja ravida,” ütleb prof Kalda. Ta viitab ka, et lisaks terviseküsimusele on rasvumisel läbi eelarvamuste ja häbimärgistamiste nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke mõjusid. Seetõttu peavad rasvumise vähendamise rahvatervise strateegiad põhinema teaduslikel andmetel, mitte tõestamata oletustel, mis süüdistavad ainult individuaalset vastutust rasvumise tekkes. 

Kui suur probleem on rasvumine Eestis?

2021/2022. õppeaastal TAI tehtud Eesti õpilaste kasvu uuring näitab, et 1. klassis on iga neljas (28%) õpilane liigse kehakaaluga. Üks õpilane kaheksast (12%) on rasvunud. 4. klassis on liigse kehakaaluga juba iga kolmas õpilane (35%). Üks õpilane seitsmest on rasvunud (14%). 7. klassis on liigse kehakaaluga 29% õpilastest. Üks õpilane üheksast (11%) on rasvunud. Sõltumata vanusest on rasvumine rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas: iga seitsmes poiss ja üheteistkümnes tüdruk on rasvunud.

Prof Kalda toob välja, et kui mõõta rasvumist kehamassiindeksi alusel, siis viimased Eurostati andmed näitavad, et 2022. aastal oli Eestis üle 16-aastaste elanike seas rasvunud naisi 23% ning mehi 20%. Selle näitajaga oleme Euroopas üsna esirinnas – rasvunud naiste osakaal oli kõrgem veel vaid Lätis (24%). Meestest oli kõige enam rasvunuid Maltal (29%) ja Ungaris (25%). Kõige vähem aga oli rasvunud täiskasvanuid Itaalias (6% naisi ja 7% mehi). 

“Üldiselt ongi nii, et mida vanemaks inimesed saavad, seda enam on nende hulgas ülekaalulisi ja rasvunuid. Võrreldes selle ajaga, kui ma arstina alustasin, võin küll öelda, et ülekaaluliste ja ka rasvunute osakaal on suurenenud, seda on ka tänavapildis näha. Ja seda toetab ka statistika,” ütleb Kalda. 

Ta täpsustab, et KMI-d vahemikus 25–30 kg/m2 nimetatakse ülekaaluks ja indeksit, mis ületab 30 kg/m2, käsitletakse rasvumisena. Samal ajal ei ole kehamassiindeks kõige parem näitaja, iseloomustamaks ülekaalulisust või rasvumist. Näiteks lihaseliste inimeste kehamassiindeks võib olla sageli defineeritud normist kõrgem. Seetõttu on oluline hinnata ka rasvkoe jaotumist ja rasvaprotsenti. Nii võib juhtuda, et normis kehamassi indeksiga inimesel on rasvaprotsent oluliselt suurem kui lihaselisel, atleetlikul inimesel, kes aga vaid KMI-d arvestades liigitataks rasvunute hulka. Probleemiks on see, kui rasvkude ladestub suures hulgas kõhule ning siseorganite ümber. Mõõta tuleks ka vööümbermõõtu või võimalusel ka keha koostist. 

Missuguseid terviseprobleeme rasvumisepideemia kaasa toob?

Ruth Kalda ütleb, et rasvumine võib põhjustada väga mitmeid süsteemseid ja kroonilisi haigusi, kutsudes esile muutusi kogu kehas või erinevate organite ja kudede funktsioonides. Risk suureneb järk-järgult kehakaalu kasvades. 

Liigse keharasva korral on sageli suurenenud ka vere kolesterooli- ja triglütseriidide sisaldus ja kõrgenenud vererõhk, mis suurendab südamehaiguse tõenäosust. Liigne keharasv vähendab organismi insuliinitundlikkust, mistõttu suureneb diabeeti haigestumise tõenäosus. Samuti suurendab see ka teatavate hormoonide ja kasvufaktorite hulka, mis soodustavad rakkude jagunemist ja kasvu, mis omakorda soodustab vähkkasvajate teket, eeskätt soolevähi, kõhunäärmevähi, sapipõievähi, neeruvähi, aga naistel ka rinnanäärmevähi, emaka limaskesta vähi ja munasarjavähi tõenäosust. 

Uuringud näitavad, et rasvunud inimestel esineb sagedamini ka vaimse tervise probleeme, depressiooni ja väsimust. Väsimus võib tuleneda ka uneapnoe sündroomist, mis sageli on tugevalt ülekaaluliste ja rasvunud inimeste probleemiks. Uneapnoe on unehäire, mille puhul hingamine peatub korduvalt une ajal ning sümptomiteks on valjuhäälne norskamine, päevane väsimus, hommikune peavalu ja keskendumisraskused. See tuleneb rasvkoe ladestumist kaela ja kurgu piirkonnas, mis kitsendab hingamisteid ja suurendab nende kokkulangemise riski une ajal. Tegemist on aga n-ö suletud ringiga, sest uneapnoe ise on aga riskitegur kõrge vererõhu ja südamehaiguste tekkeks, depressiooni ja ärevuse tekkeks. 

Kui soovid kaalustigma kohta rohkem teada, kuula 25. märtsil 2025 tasuta veebiseminari “Miks on ülekaalust nii raske vabaneda?”, kus prof Kirsti Akkermann räägib teguritest, mis säilitavad ja takistavad kehakaalu alandamist ning milliseid lahendusi ja aitamise viise leidub, et jõuda tervisliku kaalulangetuse teekonnani.