Polütsüstilised munasarjad (PCOS) on diagnoos, mis saadakse üldjuhul juba teismeeas. Siiski võib paljudele jääda arusaamatuks, mida selline diagnoos täpsemalt tähendab ning kuidas mõjutab see võimalikku pereplaneerimise soovi, seda enam, et viljatus on PCOSi üks levinumaid sümptomeid. Mis iseloomustab polütsüstilisi munasarju ning kuidas see naise elu mõjutab?
Tsüstid tuvastatakse ultraheliuuringu käigus
Polütsüstiliste munasarjade puhul on tegemist hormonaalse häirega, mis puudutab erinevate hinnangute kohaselt umbes 4%–20% naistest üle kogu maailma. Üheks peamiseks sümptomiks on ebaregulaarne menstruatsioon või selle puudumine, mis omakorda tingib ka korrapärase ovulatsiooni puudumise ning munasarja võimetuse munarakku vabastada.
Samuti viitab diagnoosile suurenenud androgeenisisaldus, millest annavad omakorda märku liigne karvakasv ja akne, sageli ka tavapärasest madalam hääl ja juuste väljalangemine.
Reeglina jõutakse diagnoosini ultraheliuuringu käigus, kus tuvastatakse sündroomile iseloomulikud tsüstid, mis meenutavad suuremaid ja väiksemaid pärlikesi. Sündroomi tekkemehhanism on tänaseni teadmata, kuid arvatakse, et haiguse võivad põhjustada geneetilised faktorid.
Suurem risk diabeedi väljakujunemiseks
50-70%-l PCOSi diagnoosiga naistel tekib ka insuliiniresistentsus, mis viib insuliini taseme tõusule ja mõjutab kogu organismi metaboolset funktsiooni. Insuliinisisalduse suurenemine soodustab meessuguhormoonide, sealhulgas testosterooni teket munasarjades.
Samas võivad insuliiniresistentsust põhjustada või süvendada ka geneetilised ja/või elustiiliga seotud tegurid nagu ülekaalulisus. Seega kaalutõus võib olla nii PCOSi sümptom kui ka riskifaktor. 40–80% PCOS-ga naisi on ülekaalulised või rasvunud.
Et insuliiniresistentsus võib viia teist tüüpi diabeedi väljakujunemiseni, on PCOSi põdevatel naistel suurem risk diabeeti haigestuda. 2. tüüpi diabeet diagnoositakse umbes 10%-l. Raseduse korral tähendab see ka suuremat riski gestatsioonidiabeedi ehk rasedusdiabeedi tekkeks.
Tervislikud eluviisid on kõige alus
Ehkki PCOSi tekke algpõhjus on teadmata ning päriselt välja ravida seda ei õnnestu, on sellega võimalik siiski õppida elama. Et sündroomiga kaasnevad erinevad sümptomid, mis mõjutavad inimese minapilti, leidub tänapäeval siiski tõhusaid meetodeid, kuidas esteetilised probleemid kontrolli alla saada – nahaprobleemide puhul tasub pöörduda vastava spetsialisti poole, hirsutismi puhul on abi nii kosmeetilistest kui ka laserprotseduuridest.
Kuna PCOSi diagnoosiga naistel võib tavapärasest rohkem esineda viljakusprobleeme ja muid tervisehäireid, võivad need omakorda viia ka ärevushäire või depressiooni väljakujunemiseni. Seda olulisem on enda vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitseda ning diagnoosiga n-ö sõbraks saada.
Et PCOSiga naistel esineb sageli ülekaalu, on väga oluline järgida tervislikke eluviise, sealhulgas toituda mitmekesiselt ning liikuda regulaarselt. Võimalikult varane kehakaalu normaliseerimine aitab vältida hilisemaid tüsistusi nagu diabeet ja kardiovaskulaarsed haigused.
Just kaalulangetus ja tervislikud eluviisid ohjeldavad PCOSi üht kõige sagedasemat sümptomit ehk viljatust, mille puhul on sageli suur abi isegi 5% kaalulangetusest. Siiski võib teatud juhtudel tarvis minna hormoonravimeid või reproduktsioonitehnoloogiaid. Lapsesoovi korral on kõige tähtsam mitte alla anda ning vältida stressi, kuna ka see võib viljastumist oluliselt mõjutada.
Erinevate PCOSi sümptomite puhul on kõige olulisem otsida abi: viljakusprobleemide korral tasub pöörduda viljatusravi arsti vastuvõtule pigem varem kui hiljem, vaimse tervise murede puhul on abi psühholoogist või muust vaimse tervise spetsialistist.
Kõige tähtsam on muredele lahendusi otsida ning mitte lasta sündroomil oma elu kontrollida – stressi leevendamine ja tervislikud eluviisid on üldise heaolu ja positiivse meeleolu tähtsaimad allikad.
