Tõenäoliselt on paljudele tuttav tunne, kus pärast rasket tööpäeva või suurt pingutust tahaks süüa “midagi head”. Sydney teadlaste läbiviidud uuring kinnitab, et kõrge kalorisisaldusega toidu ja pikaajalise stressi kombinatsioon võib viia tervist kahjustavate tagajärgedeni, sealhulgas ülekaalulisuse või rasvumiseni.
Stress ja kaloriterohke toit mõjutavad aju tööd
Stressirohkel perioodil otsivad paljud inimesed lohutust maitsvast toidust, pööramata tähelepanu toidu kogusele või tervislikkusele. Kui inglise keeles viitab sellisele toidule väljend “comfort food”, siis eesti keeles võiksime sellist toitu mõista kui sentimentaalse või stressi leevendava väärtusega toitu, mis võib pakkuda küll emotsionaalset rahulolutunnet, kuid olla seejuures väga kõrge kalorisisaldusega.
Mõistagi võib toit pakkuda võimalust aeg maha võtta ning endale “midagi head” lubada, kuid liiga kaloririkas toit ja krooniline stress võivad seetõttu pikapeale põhjustada ülekaalulisust. Sydney teadlaste sõnul võib stressi ja kaloririkka toidu kombinatsioon tekitada muutusi inimese aju töös, mis omakorda viib toidukoguste suurenemiseni ja erinevate isusööstude sagenemiseni.
Uuringu kohaselt on just stress see faktor, mis aju loomulikku tööd takistab ning söömisest saadavat naudingut vähendab. Seeläbi väheneb stressi all kannatava inimese ajule tasapisi signaali tugevus, mis annab tagasisidet söömise eest saadava nn tasu kohta. Tagajärjeks toidukogused ajapikku veelgi suurenevad ning vajadus magusa ja muude maitsvate toiduainete järele muudkui kasvab.
Tervislik toitumine on oluline
Ajakirjas Neuron avaldatud uuring tõestab, kui oluline on tervisliku toitumise tähtsus nii igapäevaselt kui ka stressirohketel perioodidel.
Toitumise ja energia metabolismis on oluline roll insuliinil. See molekul aitab toidust inmendunud süsivesikutel jõuda rakkudesse kuid kõrgele tõusev insuliini sisaldus veres söömise ajal annab ka ajule signaali, et aitab küll, kõht on täis. Nüüd on ka leitud, et insuliin stimuleerib ajus veel ühe olulise valgu produktsiooni – see on neuropeptiid Y.
Teadlased katsetasid erinevaid stsenaariume hiirte peal ning avastasid järgmist: kui tavapärases keskkonnas tavalist toitu süües toodab organism normaalses koguses insuliini, siis stressirohkes keskkonnas sama toiduga toodeti insuliini vaid veidi rohkem. Pilt muutus oluliselt, kui võrreldi aga stressi ajal kõrge kalorisisaldusega toitu süües insuliini taset – see oli kümme korda kõrgem. Oluliselt kõrgema insuliini sislduse tõttu suurenes ajus ka NPY molekuli tootmine, mis stimuleerib omakorda just kõrge kaloraažiga toidu söömist. Kui teadlased blokeerisid katse käigus NPY molekuli toime, vähenes automaatselt ka kaloririkka toidu tarbimine. Seega leiti side miks stressisituatsioonis võib organism kaalus aina juurde võtta kui käepärast on kõrge kaloraažiga toit.
Et stressirohkel perioodil kulutab inimene palju energiat, on teadlaste sõnul arusaadav, miks otsib inimene kompensatsiooni just kõrge kalorisisaldusega toiduainetest. Siiski võib pikemaajalisem ehk krooniline stress viia olukorrani, kus aju ei tee enam vahet rahulikul ja stressirohkel perioodil – nii põhjustab selline muutus aju töös ka ülekaalulisust ja rasvumist, viies omakorda erinevate terviseprobleemide väljakujunemiseni.
Järgi tunnustatud soovitusi ja ole järjepidev
Kuivõrd uuring tõstab päevakorda tervisliku toitumise olulisuse, tuleks seda meeles pidada ka keerulisematel ja suuremat pingutust nõudvamatel eluperioodidel, mil kiusatustele on palju kergem järele anda. Seega seisneb tervisliku toitumise võti eelkõige järjepidevuses, regulaarsetes toidukordades ja tasakaalus. Neid lihtsaid soovitusi järgides toimidki juba õigesti.
Tervisliku toitumise soovitused (toitumine.ee):
- Ole aktiivne, liigu rohkem, istu vähem
- Söö regulaarselt
- Alusta päeva hommikusöögiga
- Söö rohkem kiudaineterikast toitu
- Söö vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas
- Eelista lihale kala
- Kasuta rasvu targasti
- Vähem suhkrut ja soola
- Kustuta janu veega
- Ära liialda alkoholiga
- Väärtusta toitu, võta aega, et süüa aeglaselt ja naudinguga
