Stebby heaolublogi

Meestearst Kristo Ausmees: “Arsti tuleb võtta nagu oma inimest. Ka siis, kui tegemist on voodielu probleemidega.”

"Kui kraan tilgub, kutsutakse torumees. Kui auto tõrgub, minnakse teenindusse. Kui põlves on valu või tekkinud on seksuaalhäire, tuleb minna arstile," ütleb Medita kliiniku meestearst dr Kristo Ausmees. Foto: kuvatõmmis 

Uuringute järgi tuleb erektsiooniprobleeme elu jooksul ette pea kõigil meestel. Kui seda juhtub aeg-ajalt, ei pruugi tingimata muretseda, kui erektsioonihäired on aga pidevad, tasub kindlasti abi otsida. 

“Kui kraan tilgub, kutsutakse torumees. Kui auto tõrgub, minnakse teenindusse. Kui põlves on valu või tekkinud on seksuaalhäire, tuleb minna arstile,” ütleb meestearst dr Kristo Ausmees.  

Ta nendib, et ravimata erektsiooniprobleemid võivad põhjustada stressi, mõjutada enesekindlust ja tekitada mõrasid paarisuhtes. Lisaks võivad raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega olla märk sellisest terviseseisundist, mis vajab tingimata arstide sekkumist ja ravi.

Missugused on erektsioonihäirete levinumad põhjused?

Dr Ausmees selgitab, et erektsiooniprobleemid jaotatakse üldiselt kolme rühma: elustiiliga seonduvad erektsiooniprobleemid, mentaalsete ehk psühhogeensete faktorite põhjustatud erektsiooniprobleemid ja orgaanilised faktorid. 

Elustiilifaktorid on muidugi tubaka, alkoholi ja teiste mõnuainete tarvitamine, vähene liikumine ning ravimite kasutamine. Mentaalse poole pealt toob Ausmees välja probleemid paarisuhtes, stressi ning väsimuse ja ka depressiivse või sotsiaalselt kehva keskkonna. 

Orgaanilised erektsioonihäirete põhjused on vaskulaarsed ehk verevarustusega seotud terviseprobleemid (nt kõrge vererõhk), hormonaalsed ja neurogeensed ehk närvidega seotud haigused. Mainimata ei saa jätta ka eesnäärmega seotud põhjuseid, nagu näiteks eesnäärme suurenemine või põletik eesnäärmes ja seda ümbritsevates kudedes. 

Kas patsient usub arsti?

Küsimusele, kas androloogi vastuvõtule jõudnud mehed juba oskavad aimata, mis võib nende muresid põhjustada, vastab dr Ausmees, et patsiendid on üldiselt väga targad, ainult et pahatihti aitab dr Google neil endale vale diagnoosi panna. 

“Patsientidele tuleb kahjuks jätkuvalt üllatusena, et erinevate tervisehädade, ka erektsiooniga seotute põhjus on tihti nende enda elustiil – terviseprobleeme võivad tekitada suitsetamine, ülekaal, vähene liikumine, alkohol. Kui ikka tehakse pakk suitsu päevas, lisaks juuakse mõned õlled, ei viitsita liikuda ja vaadatakse selle asemel kodus telekat, tahaks öelda, et kulla sõber või sõbranna, kui need asjad oleks teisiti, siis tõenäoliselt ei istuks sa arsti vastuvõtul ja ei oleks kroonilisi haigusi, ravimite tarvitamist ja ka seksuaalelu häireid. Või isegi kui oleks, oleks need palju leebemad ning ravigi oleks sootuks efektiivsem ja odavam kui praegu,” mõtiskleb Ausmees.

Ta täpsustab, et väga paljud arstile pöördujaid siiski mõistavad arsti selgitusi ning põhjuse ja tagajärje seost. Paljud ka soovivad oma käitumist muuta. Paraku on nõnda, et taipamine võib olla jäänud veidi hiljaks, ent aega tagasi ei keera. 

Kui arsti poole pöördub noor mees, kellel on erektsiooniprobleemid, ja ta loobub suitsetamisest ning tarbib vähem alkoholi, siis suure tõenäosusega lahenevad ka seksuaaleluga seotud probleemid. Seda muidugi juhul, kui need on tingitud elustiilist. Kahjuks on aga loodus seadnud nõnda, et elustiilifaktoritest tingitud (erektsiooni)probleemid enamasti nooruses ei avaldu ja seetõttu võib arusaam elustiili muutmisest jõuda kohale liiga hilja. 

“Kui umbes 50–60aastane mees tuleb arsti juurde plaaniga elustiili muuta, enam ei suitseta, jätab maha õllejoomise, hakkab rohkem liikuma, siis suure tõenäosusega sellega kõiki terviseprobleeme täiesti ära ikkagi ei lahenda. Küll võib see vähendada edasist süvenemist ja on seetõttu siiski tervitatav,” selgitab Ausmees. 

Ta lisab, et nooremate meeste puhul on erektsiooniprobleemid sageli seotud ka mõne põhihaiguse raviks võetavate ravimitega, näiteks võib selline kõrvalmõju olla diabeedi- või vererõhuravimitel. Üks ravimirühm, mis seksuaalelu võib mõjutada, on ka kõrvetisi leevendavad või mao ülihappesust vähendavad ravimid. 

Nii diabeet, kõrge vererõhk kui ka mao ülihappesus on suures osas elustiilihaigused ja kui inimene on pidanud  ravimeid, mis neid tõbesid kontrolli all hoida aitavad, võtma näiteks paarkümmend aastat, siis kõiki kõrvalmõjusid paraku päris tagasi keerata ei saa. 

“Üks asi viib sageli teiseni ja nõnda probleemid kahjuks aina süvenevad. Noorele inimesele aga annad nõu, ta muudab elustiili ja peaaegu kõik on võimalik. Vanemate puhul muudab see midagi totaalselt väga harva. Küll aga on väga oluline ikkagi üks lihtne tõde – kaalulangus muudab enamasti tervise ikka paremaks. Seda ka vanemaealistel,” rõhutab dr Ausmees. 

Kas voodimure põhjus võib olla vaimne?

Ainuüksi depressioon või stress on Ausmehe sõnul erektsioonihäirete põhjuseks üsna harva. Seksuaalelu murede puhul on enamasti tegemist ikka kombinatsiooniga mitmest asjast ja taas jõuame välja elustiilifaktoriteni.

Ausmees viitab nn surnud ringile: kõigepealt tekib stress, siis langeb libiido, seejärel saab pihta eneseväärikus, siis hakatakse mõtlema negatiivseid mõtteid, sealt edasi tekib probleeme paarisuhtes ja see omakorda tekitab erektsioonimuresid. 

Ta tõdeb, et psühhiaatrid saadavad meestearstide vastuvõtule omajagu patsiente. “Depressioon saadakse pärast ravi kontrolli alla, mees hakkab nägema loodust ja elu hoopis värvilisemalt ja siis hakkab tähelepanu pöörama ka muule elule, sealhulgas seksuaalprobleemidele. Kui meeleolu on hea, libiido aga madal ja seksuaalhäired piinavad, saab selle murega kenasti tegeleda,” ütleb Ausmees. 

Missugune on ravi?

Erektsioonihäirete kõrvaldamiseks piisab dr Ausmehe sõnul mõnikord põhihaiguse välja selgitamisest ja ravist. Teatud juhtudel võivad osutuda vajalikuks spetsiaalsed erektsioonihäirete ravimid või mõni muu otsene ravi.

Põhiline ja esmane raviks kasutatav meetod on tablettravi. Ausmehe kinnitusel on see tänapäeval  üsna soodne ja mis veel tähtsam – efektiivne.  Kõrvaltoimete hulk on viidud miinimumini, on võimalus määrata erinevaid doose ja ravimeid on isegi igapäevaseks kasutamiseks.

Üldjuhul kirjutatakse esmane ravi välja 30 päevaks ja sõltuvalt tulemusest see kas lõpetatakse või kui on vajadus, jätkatakse uue kuuriga. On ka neid, kes peavad jääma ravimeid võtma igapäevaselt. 

Ausmees märgib, et erektsioonihäirete raviks kasutatavatel tablettidel võib ühe kõrvaltoimena  olla hoopis positiivne mõju vererõhule. “On olnud juhuseid, kus mees saab erektsiooniravi, selle tulemusena langeb ka varem pisut liiga kõrge olnud vererõhk ja hüpertensiooniravimid saab ära jätta. Ehk hea õnne korral mitu head asja ühe tabletiga,” avaldab dr Ausmees ja tõdeb, et  mõned uuemad preparaadid võivad veidi abiks olla ka urineerimishäirete korral. 

Kas meestel jagub julgust?

Üldiselt on juurdunud arusaam, et mehed võtavad tee arstikabinetti ette viimases hädas ning eriti piinlik on neil kõnelda oma seksuaalelu- ning erektsiooniprobleemidest. Dr Ausmees ütleb selle peale, et muidugi võiks patsiendid julgemalt ja rohkem arstide poole pöörduda. Eriti mehed meestearstile. Aga Eesti oludes on mure see, et kuhu sa pöördud, kui järjekorrad on pikad, sest arste ju ei ole. 

See jutt, et Eesti mees ei julge n-ö meeste muredega abi otsida ja kui tulebki kabinetti, siis hoiab pilku maas, ei vasta Ausmehe arvates tõele. Mõtlemine on muutunud ja mõistetakse, et oma tervis on meil ainuke asi, mille osas saame teha muutusi või mõistlikult käituda, ja kui on probleemid, tuleb neid lahendada. 

“Kui kraan tilgub, kutsutakse torumees. Kui auto tõrgub, minnakse teenindusse. Kui põlves on valu või tekkinud on seksuaalhäire, tuleb minna arstile,” on Ausmehe sõnul ammuilma aru saadud, et liigne piinlikkus võib kurjasti kätte maksta. 

Ühtlasi soovitab dr Ausmees nii meestele kui ka naistele, et paarisuhtes saab ja tulebki alati üksteist aidata ja jälgida. “Kui partneril ilmneb midagi tavapäratut, tuleks seda alati mainida. Kui naine mehe kõrval magades märkab, et mees öösel norskab või kahtlaselt sageli WC-s käib, peaks sellele tähelepanu juhtima. Kui kaaslane igal õhtul telerit vaadates ütleb, et kallis, pane telekal häält juurde, ei tasu seda maha vaikida. Võib-olla on kõrvas vaigukork või on tõesti kuulmine kehvemaks jäänud,” toob ta näiteid. 

Olenemata sellest, mida räägitakse, on arstiabi Ausmehe sõnul Eestis tegelikult väga hästi kättesaadav ja tänapäeva arstimise võimalused on enamiku haiguste osas suures plaanis väga head. “Kindlasti tasub mure korral arstile pöörduda. Ja kindlasti ei maksa arsti karta. Arsti tuleb võtta nagu oma inimest – talle tuleb ausalt asjad ära rääkida, siis on lootust, et mured saavad ka lahendatud,” soovitab dr Ausmees.

Üle 7000 võimaluse oma tervise kontrollimiseks ja heaolu parandamiseks leiad Stebby veebilehelt SIIT.    

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.