Tervist mõtestatakse üksikisiku tasandil vaimse, sotsiaalse ja füüsilise heaoluna. Füüsiline tervis väljendub positiivses keha tunnetuses ja haiguste puudumises. Kusjuures tervis kujutab endast heaolu olulisimat komponenti.

Kristuse sünni eelse Rooma kodaniku keskmine eluiga oli tänu veevärgile, kanalisatsioonile, hügieenile ja edukale arstiabile 62 aastat. Eestis jõuti professor Margus Punabi sõnul samale tasemele 60ndate aastate alguses. Kui Eesti meeste oodatav eluiga on praegu 72,3 aastat, siis Rootsi mehel 81,2 aastat.

„Üks põhjus selleks erinevuseks tuleb asjaolust, et kui Rootsis kontrollitakse tervist ja leitakse midagi, siis midagi tehakse. Eestis, kui leitakse, ravi ei järgne. Me saame samuti haiguste süvenemist ennetada ja olukorda parandada,“ põhjendas professor Punab.

Kuivõrd meditsiini praeguse taseme juures on inimese ellu jäämine elementaarne, tõuseb tervise seisukohast esiplaanile armastuse ja läheduse vajadus. Ühiskonnale nihkub probleemi raskuspunkt füüsiliselt terviselt üha rohkem vaimsele tervisele. 

„Kui sisenen Delfi kommentaariumisse, siis mul hakkab hirmus. Näen, kui raske on inimestel suhestuda, kohastuda ja vajadusel muuta ümbritsevat keskkonda ja oma meelt hoida,“ rääkis professor Punab. „Minu viimasest 18 patsiendist kolm kaebasid erektsioonihäiret pärast lahutust, sest mehed polnud sotsiaalse staatuse muutusest üle saanud ja saavutanud vaimset tasakaalu. See, kuidas ennast hindame, kajastub meie kehas.“