Pisike sõrmeotsa asetatav seade – pulssoksümeeter – võib mis tahes raske hingamisteede haiguse põdemise ajal anda väga väärtuslikku teavet terviseseisundi kohta. Ent mida see aparaat täpselt näitab ja kas see peaks kodus olemas olema igaühel?
Mida näitab vere hapnikusisaldus ehk saturatsioon?
Pulssoksümeeter on väike elektrooniline seade, mis kinnitatakse sõrme otsa, et mõõta südame löögisagedust ja hapnikusisaldust veres ehk saturatsiooni (SpO2). Apteegilettidelt ning veebipoodidest hakkasid pulssoksümeetrid kaduma, kui levis info, et vere madal hapnikuga küllastatuse tase võib olla raske COVID-19 põdemise tunnus.
Arstikeskuse Qvalitas meditsiinijuht dr Andreas Abel selgitab, et ka kiirabiarstid kasutavad patsiendi terviseseisundi hindamiseks sageli pulssoküsmeetrit, sest saturatioon annab palju vajalikku infot.
Normaalseks vere hapnikutasemeks sõrmeotsast mõõtes peetakse näitu 95–100 protsenti. “100 protsendi poole püüdlema ei pea, kui näit jääb mainitud vahemikku, on kõik korras,” nendib Abel ja lisab, et kui näit on alla 92, on veri hapnikuga halvasti küllastunud. Nii vähene hapnik võib väljenduda pulsi kiirenemise, õhupuudustunde ja/või rindkerevaluna ning tähendab, et vaja on arstiabi.
Miks saturatsioon langeb?
Hapniku hulk veres võib dr Abeli sõnul langeda paljudel erinevatel põhjustel. Kõige sagedasemad hapnikutaseme langetajad on kopsuhaigused ja kõige tuntum neist krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK). Enamasti esineb KOK suitsetajatel ja toob kaasa selle, et hapniku sisaldus veres on krooniliselt normist madalam. Kui üldiselt viitab pulssoksümeetri näit alla 92 arstiabi vajadusele, siis KOK-i puhul võib hapnikutaseme eesmärk veres olla ka normaalolekus 90 juures või veidi alla selle.
Dr Abel toob veel välja, et potentsiaalsed hapnikuvarustuse halvendajad ja saturatsiooni langetajad võivad olla tegelikult kõik ägedate hingamisteede põletikke, sealhulgas ka kopsupõletikku ja COVID-19 tekitavad viirused ning muidugi kopsude verevarustust halvendavad ägedad haigused, näiteks kopsuarteri tromb.
Hapnikutaset langetavatest seisunditest kõneldes mainib dr Abel, et ära ei tohi unustada ka uneapnoed, mis on Eestis ja tegelikult ka terves maailmas kahetsusväärselt aladiagnoositud. Üks uneapnoe põhilisi tunnuseid on see, et une ajal vajuvad hingamisteed kokku, inimene ei saa piisavalt õhku ja hapnikku ning saturatsioon langeb kas pikemaks või lühemaks ajaks.
Diagnoos ja uneapnoe raskusaste määrataksegi selle järgi, kui palju madala hapnikusisaldusega episoode patsiendil on ja kui pikad need on. Pikaajaline püsiv hapnikupuudus võib kaasa tuua näiteks pideva väsimuse, jõuetuse, meeleolulanguse, depressiooni ja veel teisigi tervisehäireid ning elukvaliteedi languse. Samuti suurendab see lisaks südame-veresoonkonna haiguste, ülekaalu ja diabeedi riski.
Kas pulssoksümeeter peaks kodus olemas olema?
Pulssoksümeeter ei pea Dr Abeli sõnul kodus olema igaühel, küll aga võiksid selle soetada need, kel on diagnoositud mõni krooniline haigus, mis suurendab tõenäosuse, et näiteks koroonaviirusesse nakatudes või kopsupõletikku jäädes kulgeb haigus raskelt.
Sellised haigused on näiteks südamepuudulikkus, KOK, raske astma, mis ei taha ravile alluda ja diabeet. Pulssoksümeetri võiksid koju varuda ka vanemaealised, eriti üksi elavad inimesed. “Hapnikupuudus võib olla salakaval ning tekitada teatud määral meele hägustumist ja reageerimiskiiruse vähenemist. See omakorda võib kaasa tuua selle, et ohusümptomeid ei panda tähele ning abi kutsumisega jäädakse hiljaks,” põhjendab dr Abel.
Ta rõhutab, et aparaati ei tasu tellida suvalisest veebipoest. See peab pärinema usaldusväärselt müüjalt ning kindlasti olema kontrollitud. Et arstitöös on ette tulnud nii mõndagi huvitavat, kordab dr Abel üle sellegi, et pulssoksümeeter näitab ka pulsisagedust, kuid kui kõne all on vere hapnikusisaldus, siis tuleb vaadata kindlasti saturatsiooni, mitte pulsisageduse näitu. Ja hoidma peab aparaati õigetpidi, et näiteks 6 ei läheks 9-ga segamini. “Ka seda on ette tulnud,” sõnab ta.
Meelde tasub jätta, et näiteks paksu küünelaki korra all olevalt sõrmelt või väga külmalt käelt ei pruugi saturatsiooni number tulla kõige adekvaatsem. Seega tasub enne pulssoksümeetri tööle panemist sõrmelt lakk eemaldada ja vajadusel kätt pisut soojendada. Nii saab tulemus õigem.
Mida teha, kui hapnikku on vähe?
Kui saturatsioon tundub olevat ohtlikult madal, kas siis saab abi ainult haiglast või on võimalik ka koduste vahenditega leevendust leida?
Dr Abel suunab, et juba siis, kui saturatsiooninäit on 94 ja enesetunne kehv, võiks võtta hetke, et pidada nõu pereõe või -arstiga ning vajadusel kontrollis käia. Kui aparaat näitab aga numbrit 92 või alla selle, peaks pöörduma erakorraliselt meditsiiniabi saamiseks haiglasse.
“See on viide potentsiaalselt raskele seisundile, näiteks raskele kopsupõletikule või COVID-19-le. Siis ei maksa jääda ootama, et ehk pääseb millalgi perearsti vastuvõtule, inimene vajab kindlasti juba kas kiirabi või seisundi haiglas hindamist, et otsustada, kuidas haigust edasi ravida,” toonitab dr Abel.
Ta täpsustab, et tõenäoliselt ei ole inimese üldseisund sel puhul enam nii hea, et võiks ise autoga sõita, küll aga suudab ta kasutada telefoni ja kutsuda olukorra hindamiseks kohale kiirabi, kes vaatab patsiendi üle ja teeb edaspidised otsused.
Lennukis ja mägedes on õhk hõredam
Dr Abel toob veel välja, et probleeme hapnikuvahetusega kopsudes ja seda, et õhust ei saa piisavalt hapnikku, võib ette tulla näiteks kõrgmäestikus asudes või lennukiga lennates. Kõrgemal lihtsalt on õhus hapnikku vähem kui maapinnal.
Hapnikupuudus võib dr Abeli sõnul tekkida juba umbes 2500-3000 meetrit merepinnast kõrgemal ja kohtades, kus käivad suusapuhkust veetmas või matkamas ka meie inimesed. Sellisel kõrgusel ei viibita reeglina küll väga pikalt, kuid need, kes planeerivad reisi mäestikusse ja kel on mõni krooniline südame- või kopsuhaigus, peaksid reisi planeerides kindlasti mõtlema ka võimalikule terviseprobleemile.
“Kindlasti tasub krooniliste haiguste põdejatel sel puhul ennetavalt konsulteerida arstiga või küsida abi näiteks Digikliinikust,” soovitab ta.
