Vähemalt kord elus tundnud oma kätes või jalgades surisemist või isegi kogu jäseme suremise tunnet meist igaüks. See on äärmiselt ebameeldiv aisting, mida enamasti seostatakse ihuliikme “ära magamise” või “ära istumisega”.
Mida see surisemistunne tegelikult endast kujutab ja millisel juhul võiks otsida abi spetsialistilt – näiteks arstilt või füsioterapeudilt?
Miks surisemine tekib?
Vireo (vaata Stebbyst SIIT) füsioterapeut Mairi Tamm selgitab, et surisemistunnet nimetatakse meditsiinis paresteesiaks. Paresteesiate alla kuuluvad nii surisemise tunne, tundlikkuse kadumine, kui ka sisemine kipitus- või kihelustunne. Tavaliselt tekib see juhul, kui antud piirkonnas ei tööta närvid nii nagu peaks.
Üks peamine põhjus, miks surinad või tundlikkuse kadumine tekivad, on Tamme sõnul närvi pitsumine. See juhtub, kui närv jääb ümbritsevate kudede vahele kinni ja närviimpulsid ei saa oma tavapärasel viisil liikuda. Just nagu kokkupressitud kõrs, kust vedelik hästi läbi ei tule.
Näiteks võib siinkohal tuua kontoritöötajate seas levinud karpaalkanali sündroomi, mille puhul mediaannärv jääb randmes karpaalkanalisse kinni, kuna seda kanalit ümbritsevad koed on sundasendite ja pidevate ühekülgsete liigutuste tõttu turses.
Närvi pitsumine esineb tihtipeale koos verevarustuse häirumisega – näiteks pikalt ühes asendis püsimisel. See on kõige levinum põhjus paresteesiate kogemiseks. Tõsisemaks probleemiks võib see muutuda aga siis, kui oma keha ebamugavuse korral ei kuulata ja asendit ei vaheta. Pidevalt sundasendites toimetades võivad antud aistingud muutuda krooniliseks ja põhjustada pikaajalisi probleeme.
“Näiteks pikalt ühes asendis istumisel võib häiruda verevarustus tuharates, alaseljas ja/või jalgades, mistõttu lihased ja liigesed ei saa piisavalt toitaineid ja muutuvad kangeks ning see soodustab pikemas perspektiivis isegi liigesepõletiku ehk artriidi teket,” viitab Tamm. Seega soovitab ta käia lifti asemel näiteks treppidest, parkida auto parkla kaugemasse nurka, visata prügi kaugemasse ruumi prügikasti ning niheleda toolil terviseks.
Istuva eluviisiga inimeste seas on Tamme sõnul äärmisel levinud probleem ka pirnlihase (ladina keeles m.piriformis) sündroom. Seda iseloomustab närvivalu moodi aisting puusas ja/või reie tagaosas, mis süveneb istudes ning leeveneb näiteks kõndimisel. Selle puhul on olnud pikemalt mehaaniline surve tuharal ja alaseljast väljuv istmikunärv jääb justkui pirnlihase vahele kinni.
Paresteesiaid võib Tamme sõnul põhjustada ka teatud vitamiinide puudus. Levinum neist on vitamiin B12, mis on närvisüsteemi tervise ja funktsioneerimise jaoks hädavajalik. B12 leidub enamasti loomsetes allikates, mistõttu peaksid selle vitamiini olemasolule organismis erilist tähelepanu pöörama just taimetoitlased.
Närvisüsteemi tervise jaoks on veel tähtsad vitamiinid näiteks B1, B3, B6, E ja D. Ka nende defitsiit võib soodustada paresteesiate teket. Samuti võib paresteesiaid esile kutsuda mineraalidest näiteks magneesiumi ja kaaliumi puudus. Tamm toonitab aga, et toidulisandeid niisama võtta ei ole mõistlik – enne lisapreparaatide tarbimist tuleb konsulteerida perearstiga ja teha vereanalüüs.
Kuidas surinat ennetada?
Mairi Tamm soovitab, et surinate ennetamiseks ja tervisele lisakasu saamiseks tasub loomulikult teha regulaarselt intensiivsemat trenni. Samas nendib ta, et keha üritab alati saavutada tasakaaluseisundit ning kahtlemata ei ole pikalt istumine hea, aga ka liiga palju kehalist aktiivsust ei ole kuidagi parem.
“Liialt palju treenimist väsitab lihaseid ja võib põhjustada tugevat lihaspinget, mis omakorda närvid “kinni surub” ja paresteesiaid põhjustab,” selgitab ta.
Tamm nendib, et ga inimese jaoks on “liiga palju treeningut” muidugi erineval tasemel ning seetõttu on mõistlik aeg-ajalt oma treeningplaan objektiivse pilguga üle vaadata ja vajadusel kohendada.
“Selles osas võib aidata näiteks füsioterapeut või personaaltreener,” soovitab Tamm. Ta lisab, et aktiivse eluviisi korral aitab taastuda ja lihaspingeid vähendada ka massaaž, kuid ühegi massööri käed ei asenda taastumise juures und, toitumist, vaimset heaolu ega sotsiaalseid suhteid.
Kui soovid nõu küsida füsioterapeudilt, leiad teenusepakkujad üle Eesti Stebby keskkonnast SIIT.
Kindlustunde loomiseks on soovituslik käia aeg-ajalt ka tervisekontrollis – sobiva koormustesti leiad Stebbyst SIIT.
Soovitusi, kuidas jääda kontoritööl valuvabaks näed Vireo videost SIIT.
Kust otsida abi?
Kui surinad kuidagi mööduda ei taha, tasub kindlasti uurida, milles võiks asi olla. Mairi Tamm märgib, et füsioterapeudid on nagu meie liigutuste detektiivid ning oskavad teatud liigutuste ja kehahoiaku põhjal välja nuputada, kuidas saaks abivajaja oma tervist parandada.
Põhjaliku vestluse läbi püüab füsioterapeut koostöös kliendiga leida probleemi algpõhjuse ning lahendused vaeguste leevendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. Üldjuhul koostatakse individuaalne harjutuste seeria, mille abil lihaspingeid leevendada ja/või lihasvastupidavust parandada ning antakse soovitused igapäevaseks toimetamiseks, et probleemi süvenemist ennetada.
Samuti oskab füsioterapeut objektiivse pilguga üle vaadata sinu elustiili ning individuaalseid erinevusi ja võimalusi arvesse võttes nõustada elukvaliteedi parandamise osas.
Mairi Tamme sõnul on paresteesiad üldjuhul ajutised ja suurt ohtu endast ei kujuta, kuid siiski on teatud olukorrad, mille puhul võiks konsulteerida arstiga.
- Kui tunned järsku ilma ühegi ilmselge põhjuseta paresteesiaid kogu ühes kehapooles, võib tegemist olla insuldiga ja sel puhul tuleks kohe kutsuda kiirabi või minna erakorralise meditsiini osakonda.
- Kui surisemistunne on pidev ning ei leevene asendivahetusega või kui seda esineb väga tihti.
- Kui lisaks paresteesiatele esineb segadustunnet, kõnehäireid, iiveldust või tugevat valu.
“Meie kehad on targad ja saadavad selliseid signaale põhjusega. Üldjuhul nad tuletavadki nii meelde, et peaksime tegema pausi või vahetama asendit. Vahel üritavad nad meile aga öelda midagi rohkemat,” sõnab Tamm. Seega kui sa täpselt ei tea, mida su keha sulle öelda tahab, tasub konsulteerida tervishoiuspetsialistiga, kes aitab välja selgitada, milles asi ja mida saaksid ära teha, et olukord paraneks.
Vireo jagab tervisealast informatsiooni ja häid mõtteid ka Instagramis.
