Paljud jooksusõbrad on tuttavad Eesti Ööjooksu sarjaga, mis ühendab tuhandeid liikumishuvilisi ja pakub elamusi mitmes Eesti eri paigus läbi aasta. Kogu selle sarja eestvedaja Marko Torm käis külas Stebby podcastis “Samm-sammult heaoluni” ja rääkis lähtudes ürituskorraldaja vaatest, miks ta endiselt jooksusarja tüürib.
Lisaks oli juttu nii Ööjooksu sünnist, nõudlikest osalejatest, avaveeujumisest, unustamatutest üritustest kui ka suurimatest prohmakatest.
Kuula podcasti 11. osa ürituskorraldaja Marko Tormiga Spotifyst SIIT.
Tutvu 2024. aasta Ööjoksudega ja võta osa Stebbyga SIIT.
Jooksusari sündis üle 15 aasta tagasi
Ööjooksu ideealge sai Tormi sõnul alguse 2008. aastal, mil ta piltlikult öeldes viinerit sööva ja õlut joova pühapäevase korvpallipatsutajana läbis Helsingi maratoni ning seejärel tekkis suurem soov pakkuda midagi sama elamusrohket ka oma kodulinna Rakvere sõpradele.
“Tekkis lihtsalt üks kiiks mehel, kes jooksust suurt lugu pole pidanud, sest kummitasid gümnaasiumiaegsed traumad, Cooperi test ja kõik, mis oli väga ebameeldiv. Aga siis tekkis kiiks, et tahaks vastu võtta väljakutseid pakkuva eesmärgi. Jooks Helsingis tuli raskelt, aga tuli ära ja järgmisel aastal Stockholmi maratonil, nähes finišijoonel kaaslõpetajate tõelist siirast rõõmu ja vaadates ümberringi, et seal oli erinevas kehakaalus, soost ja vanusest inimesi – see eduelamus kõik ühendas neid seal finišis ja ka liigutas mind midagi sarnast korraldama.”
Kuna sel ajal oli Tormi sõnul kuldne aeg erinevateks “öö”üritusteks, siis otsustatigi ühiselt seda just õhtupimeduses teha ning esimene Ööjooks toimus juunikuus 2011. aastal Rakveres.
Jõukohane kõigile
Tormi sõnul meeldib talle ja ka ta sõpradele tervisesport, seega lähtuti 15 aastat tagasi ja ka lähtutakse ka praegu põhimõttest, et eesmärk on inimesi võistlemise asemel rohkem liikuma panna ning tegu ei ole spordivõistlusega.
“Tegelikult on see viie kilomeetri läbimine jõukohane kõigile. Kui sa teed seda massis ning seltskonnas õlg õla kõrval, siis iga lõpetaja ütleb, et see viis kilomeetrit tundus nagu poolteist kilomeetrit üksi metsarajal. See kõik läheb kiiresti ja elamuslik rada linnas ongi atraktiivne. Klappe ei tasugi pähe panna, sest siis võib millestki lausa ilma jääda,” lisab Torm.
Suur vastuolu on muutunud sümboliks
Tormi sõnul on olnud ka esialgu möödalaskmisena tundunud asju, mis on muutunud hoopis Ööjooksu sümboliks. Üheks selliseks on ühtne jooksusärk, mida osalejad pidid jooksul kandma. Tormi sõnul oli see tema teada ainus võistlus Baltikumis, kus oli kohustus startida väljastatavas särgis. Nüüd on sellest kõigest saanud aga sarja üks tava ja Ööjooksu särk liidab inimesed ühtsemaks.
”Sa läksidki starti ja nägid välja nagu vanasti öeldi – lastekodulaps ehk kõik olid ühtemoodi riides. See sai algul palju negatiivset vastukaja, isegi ka teistelt korraldajatelt, et vaevalt see õnnestub, kuid hoiakud ongi vaevalised muutuma. Samas tuli võistluspäev ja 96 protsenti võistlejatest oligi 2014. aasta võistluskoridoris meie punases särgis,“ meenutab Torm.
See on Tormile õpetanud, et oluline on tekitada ühtsuse tunne ning tegelikult on maailmas kõik ägedad asjad juba leiutatud – need tuleb lihtsalt üles noppida ja ka Eestisse tuua. Torm ise korjas särgi-idee üles näiteks 2012. aastal Stockholmi ühelt ööjooksu võistluselt.
Talvine “Narva Talv”
Alates 2018. aastast on piirilinnas Narvas peetud Ööjooksu keset detsembrikuist pakast. Esialgu Eesti 100. sünnipäevaks korraldatud üritus osutus üle 3000 osalejaga nii populaarseks, et see on kalendris praeguseni.
“Narva tundus väga äge, kõnetav ja sobilik koht, kuhu paljud harjumaalased, kes on meie põhiosalejad, igapäevaselt siiski ei jõua. Eks mõjus see natukene heidutavalt ka – talvine aeg ja Narva. Aga me võtsime selle riski ja nüüd on talvine Eesti Ööjooks Narvas toimunud juba kolm korda ja tuleb neljandat korda 7. detsembril 2024,” ütleb Torm.
Eesti osaleja on nõudlik, aga korraldaja on ka tasemel
Tormi sõnul on Eesti tervisespordi kalender täis väga häid sündmusi. “Ma julgeks väita, et Eesti keskmine korraldaja on väga kõrgel tasemel, kuid Eesti keskmine osaleja on ka väga nõudlik. Kui sa käid kuskil New Yorgis või kus iganes spordisündmusel osalemas, siis sa tegelikult näed päris palju logisevaid asju ka suurtelt rahvusvahelistel maratonidel ja hoiad kahe käega peast kinni. Aga seal antakse andeks, sest bränd on kõva, linn on suur ja juba ainuüksi üritusele pääsemine võib käia läbi loosiratta.”
Torm nendib, et eestlase DNAs on see olemas, et tihti oleme me oskajad näpuga näitama, aga see teeb meid ka paremaks ja hoiab kikivarvul. “Aga kindel on see, et kui inimene on ikkagi korra kusagilt hea emotsiooni kätte saanud, siis seda vau-efekti talle iga aasta tekitada on aina keerulisem, sest ootus kasvab,” täpsustab ta.
Kuula 11. osa ürituskorraldaja Marko Tormiga Spotifyst SIIT.
Tutvu 2024. aasta Ööjoksudega ja võta osa Stebbyga SIIT.
