Sportlase parim tulemus tuleb üldjuhul vaimse ja füüsilise tervise edukast kombineerimisest – motivatsioon end ületada ja lugematud treeningtunnid on valem olla alati parem. Sama põhimõtte võib üle kanda ka töökeskkonda.

Olles küll füüsiliselt kohal, kuid puuduliku motivatsiooniga, langevad tulemused märgatavalt. Või vastupidi – tugeva motivatsiooniga võid ületada iseendagi ootusi. Selleks, et aru saada, mis meie igapäeva ja töökeskkonda nii väga mõjutab ja miks vaimse tervise märkamine oluline on, avab seda maailma sooritus- ja spordipsühholoog Kristel Kiens, kes tegeleb nii sportlaste arengule kaasaaitamisega kui toetab ka neid, kes tegelevad kollektiivselt inimeste arendamisega. 

Kuula täispikka intervjuud Kristel Kiensiga vaimse tervise teemadel Stebby uues podcast’is “Samm-sammult heaoluni!” esimesest episoodist SIIT. 

Vaimse tervise definitsioon on muutunud

Kiensi sõnul on vaimsele tervisele kui terminile mitmeid lähenemisi. Kui vaadata, mida Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) selle all mõtleb, siis see on ajas muutunud, mis on Kiensi sõnul tegelikult positiivne.

“Esialgu võis olla vaimne tervis rohkem midagi sellist, et kui mul ei ole vaimseid häireid ja mul ei ole vaimseid raskusi, siis mul ongi vaimse tervisega hästi. Nüüd on arusaam arenenud ja uus nii-öelda definitsioon on midagi sellist, kus ei ole rõhk ainult häirete puudumisel, vaid et meil on võime panustada ja olla rohkem ühenduses oma igapäevategevustega. Olgu selleks töö, mingisugused sotsiaalsed tegevused ning ka laiemasse ühiskonda panustamine,” ütleb Kiens.

Seega on kogu vaimse tervise mõistmisesse tulnud juurde ka see positiivne pool, et alati on võimalus veel ülespoole minna, ning probleemide puudumine ei tähenda, et “normaalne” või “hästi” oleks piiriks ja otsese probleemita ei peaks tegutsema.

“Kui lähed arsti juurde, siis ta annab sulle mingid soovitused, mida saaksid oma tervise heaks teha. Täpselt samamoodi on tegelikult vaimse tervisega, et mida varem sa sekkud, kui sind midagi häirib elus juba mõnda aega, näiteks nädal või kaks, siis see on väga hea koht, kus analüüsida, mida ma teen, mida ma hakkan tegema teisiti ning mida ma muudan. Siis on tõenäosus madalseisust kiiremini üle saada ja muud eluvaldkonnad ei kannata selle all,” lisab Kiens. 

Vaimne tervis on igapäevaseks teemaks kerkinud alles viimaste aastate jooksul ning selle kõige integreerimine ühiskonda võtab aega. Kiensi arvates on aga praegune olukord, mis on tekkinud läbi kriiside, tegelikult väga hea, kuna seeläbi on tekkinud ühiskonnas ka suurem diskussioon vaimse tervise teemadel.

“Möh”-olekust õitsemiseni

Mis on “möh”-olek? See on enesetunne, kus sul ei ole midagi viga, aga hästi ei pruugi end ka tunda.

Kiensi sõnul on uuringute kohaselt selliste inimeste hulk väga suur, kes tunnevad end sel emotsioonitul “Harju keskmisel” tasemel, kus küll vaimse tervisega probleeme pole, aga jõudu, tahtmist või oskusi end paremini tunda ka ei ole. Seega on vaja tuua igapäeva harjumusi ja õpetust, et jõuda õitsemise poolele. 

Kiens nendib, et see on oluline faktor, milles meil tuleb ühiskonnana ja töökeskkondades veel palju tööd teha, kuna sealt tuleb ka innovaatilisus, loovus, produktiivsus, efektiivsus ja hea koostöö.

Mõjutajaid meie ümber on rohkem kui…

Mis meie aju ja emotsioone mõjutavad? Võib öelda, et peaaegu kõik. Kiens märgib, et biopsühhosotsiaalne mudel ütleb ära selle, et meid mõjutavad nii geneetilised tegurid, psühholoogilised ehk siis indiviidist tulenevad tegurid kui veel ka nii-öelda sotsiaalsed tegurid (inimesed ja keskkonnad meie ümber, kes ja mis meid mõjutavad). Ja need kõik kombineerituna võivad mõjutada vaimset tervist.

Kiensi sõnul on ka näiteks kultuuriruum meie suur mõjutaja. “Ütleme, et meedias käib läbi jutulõng, mida kogu aeg kuuled. Näiteks rõhutatakse ise hakkama saamist, iseseisvust ja seda, et me peame justkui õnnestuma kõigis asjades. Kuigi see jutt on kogu aeg ainult taustal ja seda ei pruugi tähele panna, siis mõju sellel on ikka,” toob ta välja.

Kõiki neid tegureid analüüsides on võimalik seda pöörata positiivseks ja negatiivseks, sest on palju asju, mida inimene ise mõjutada saab. Samas ei tasu Kiensi sõnul aga ära unustada, et meid mõjutavad ka asjad, mis ei ole meie vastutada, kuid nendegagi saab tegeleda.

“Kui ma seda mõjutada ei saa, siis on mul ikkagi valik, kas ma jätkan selles keskkonnas ja selles sotsiaalses ringkonnas, kus ma olen, või mitte,” viitab ta.

Vaimne tervis töökeskkonnas mõjutab kodust olekut ja vastupidi

Kiens toob välja, et kõik on tööl ja kodus tegelikult ju üks ja sama inimene, kuigi keskkonnad vahetuvad ja mõjutavad meid. Seega kuigi kodune olukord võib olla lilleline ja rõõmus, siis näiteks stressirohke töökeskkond sööb emotsionaalset ressurssi ja mõjutab nii ka üldist vaimset tervist. 

Mis aga saab, kui stress kaalub üle koduse heaolu? Selle vältimiseks tasub tööd teha juba enne probleemi teket ning leida ühises kommunikatsioonis lahendusi, kuidas paremini energiataset üleval hoida. 

Selleks pakub Kiens viisi, mida koduses keskkonnas või isegi töökaaslastega proovida. Koju või tööle jõudes kommunikeeri partnerile või töökaaslastele, mis on 100 protsendi skaalal sinu energiatase ning tehke sellest koos järeldusi.

“Näiteks üks ütleb, et täna on mul see 40. Siis teine vastab, et mul on 80 – ma katan sinu osa ära.  Selle eesmärk on leida balanss, kus saab üksteist alati toetada,” selgitab Kiens.

Reflekteerimine ja analüüs annavad arusaama

Kiensi sõnul on eestlastel kolm emotsiooni: hästi, normaalselt, halvasti. “Tegelikult see ei ütle ju mitte midagi,” tõdeb ta ja lausub, et sageli ei tee me ka eneseanalüüsi, et aru saada, kuidas seis päriselt on. Kiens ise on praktiseerinud pärast “Kuidas läheb?” küsimusele vastuse saamist lisaküsimuse esitamist ja uurinud mis siis vahepeal toimunud on. 

“Ma küsin alati seda juurde ja see tihtipeale üllatab inimesi, et nad ei olegi sellele mõelnud ja siis nad võib-olla jõuavad sinna, et tegelikult ei olegi seis selline, nagu nad ütlesid.”

Kiensi sõnul on see esimene ja peamine samm, mida iga inimene, organisatsioon ja tiim saab teha, et me lihtsalt õpime enda emotsioone reflekteerima. Energiataseme küsimine enne koosolekut võib anda näiteks indikatsiooni, kui keeruliste ülesannete või teemadega täna just tegeleda. 

“See vastus ei pea üldse isegi hõlmama seda, et me hakkame nüüd lahkama kellelegi muresid, aga oluline on see, et me teame, mis on seis ja nüüd proovime sellest lähtuvalt teha targemaid valikuid. Kui inimene on endaga raskes seisus, olgu see väsimus, kurbus, viha või mis iganes teda vaevab, siis tal ei olegi võimalik keskenduda nii hästi. See konkreetselt mõjutab tema töövõimet ja efektiivsust.”

Kuidas nähtavalt mures kolleegile või partnerile läheneda?

Selle, kuidas murelikule kolleegile või partnerile läheneda, võtab Kiensi sõnul hästi kokku peaasi.ee loodud VAIMSE TERVISE ESMAABI. Sisult on see tema sõnul sarnane füüsilise esmaabikoolituse läbimisega, et anda vajalikku abi hädasolijale. 

“Vaimse tervise esmaabis on viis põhilist komponenti, mis tegelikult keskenduvad sellele, kuidas me teisi märkame, kuidas me neile läheneme ja kuidas proovime aidata,” viitab ta. Ja lisab, et kaasa aitamine ei tähenda sugugi seda, et pead probleemi lahendama. 

“Tegelikult on esimene asi see, et märgata toimuvat mitte ainult enda sees, vaid anda sellest märku ka teisele inimesele. Ja seda saab alati teha nii, et valime kindla koha, kus seda teeme,” sõnab Kiens ja viitab, et näiteks suur koosolek ei pruugi olla küsimiseks ja abi pakkumiseks kõige parem koht. Selle asemel soovitab ta panna tähelepanekud justkui kõrva taha ja jätta vestlus turvalisse kohta, kus rahulikult märku anda, kuidas näiteks inimene muutunud on ja anda talle vajadusel võimalus ise end avada, kui ta seda soovib.

“Sundida selleks muidugi kedagi ei saa, kuid alati saab julgustada leidma lahendust,” rõhutab Kiens. 

Abi on alati olemas

Kiensi arvates võiks avatus ja mõte pöörduda mõne spetsialisti poole, tulla juba enne ummikus olemist. Näiteks võiks abi otsida siis, kui energiatase on pikemalt juba madal olnud, kuid kindlaid põhjuseid ei osata välja tuua.

Selleks on olemas emotsionaalse toe telefon, peaasi.ee e-nõustamine, noorte nõustamiskeskused, erameditsiini teenused ning alati saab olla esmane kontakt ka perearst, kes oskab vajadusel suunata edasi spetsialisti poole.

Stebbyst leiad sadu võimalusi oma vaimse tervise edendamiseks ning nõu ja abi saamiseks SIIT. 

Loe lähemalt, mis on Vaimse tervise tegevuskava ja arenguprogramm töökohal.

Kuula täispikka intervjuud Kristel Kiensiga vaimse tervise teemadel Stebby uues podcast’is “Samm-sammult heaoluni!” esimesest episoodist SIIT.