Surfamine on eriline spordiala, mille kohta ütlevad suuremad fännid, et kui meel ja keha justkui ühinevad lainete ning tuulega, tekib vaimne tasakaal, mis voolab läbi kogu keha. 

Kas surfama õppida on raske ning kas seda saab teha ka vanemas eas, räägib surfiklubi Surftown instruktor Kristiin Oja. 

Missuguseid eeldusi on vaja?

Kristiin Oja märgib, et üks, mis kindel – veega peaks surfama õppida soovija sõber olema ja ka elementaarne ujumisoskus peaks kindlasti olemas olema. Muid eeldusi Oja sõnul aga värskel surfajal otseselt vaja ei olegi.

“Kui oleme vees, on alati võimalik, et satutakse sügavasse kohta ja siis on ujumisoskus vajalik,“ põhjendab Oja ujumisoskuse vajalikkust. Küll aga lisab ta, et nii aerusurfi kui lohesurfi koolitustel kasutatakse ohutuse tagamiseks loomulikult ka päästeveste ning õpitakse käituma ohusituatsioonides.

Kas surfamine sobib kõigile?

Surfamise alla võib liigitada üsna mitu erinevat ala – olemas on näiteks klassikaline surfamine ehk lainesurf, aerusurf (SUP-laud), lohesurf… Küsimusele, kas mõne n-ö surfi alaliigiga on lihtsam alustada kui teisega, vastab Oja, et nimetatuist on kindlasti kõige lihtsam aerusurf. See sobib igaühele ja on lihtsalt õpitav. Lisaks on laua peal võimalik sõita ka põlvili. Lohesurfi õppimine vastupidiselt, on alguses päris aeganõudev, kui aga jõuad punkti, kus sõit juba mõnusalt välja tuleb, on edaspidine areng kiire.

Oja viitab, et näiteks aerusurfamas käivad Surftownis ka juba tublid 5-aastased mudilased, kes iseseisvalt aerutada suudavad. Lohesurfis samas on alampiir 12 eluaastat ning kaal 40 kg, et saaks õppida ka teoreetilist osa ning et merel oleks turvaline. 

“40 kg on alampiiriks määratud selleks, et lohe õppijat minema ei tiriks,” selgitab Oja ja lisab, et  väiksemad lapsed tulevad kenasti toime maapeal õppelohe lennutamisega – selleks mõeldud lohed on väga väikesed ning neid saab lennutada juba ka üpris tagasihoidliku tuulega.

Sellist üempiiri, mil enam surfajaks kindlasti ei saa, ei ole Oja sõnul aga otseselt ette seatud. “Loogiline, et mingis vanuses meie õppimisvõime ja reaktsioonikiirus aeglustuvad, samas on mul 15 aasta jooksul olnud ka paar 60–70 eluaasta vahemikus õpilast, seega miski ei ole võimatu, tuleb lihtsalt olla kannatlik ja järjepidev,” avaldab Oja. 

Ta lisab, et samas kui rääkida taas aerusurfist, siis seal ei mängi vanus tõepoolest rolli ja SUP-lauaga surfamise saavad selgeks kindlasti kõik, kes vaid soovivad.

Kas surfama õppida on keeruline? 

Kristiin Oja kinnitab, et aerusurf nagu ennegi mainitud, on lihtne ning paljud ei vajagi muud, kui vaid umbes 10-minutilist kaldakoolitust. Natuke ettevaatlikumatel on näiteks Surftownis võimalus võtta alustuseks 60-minutiline eratund, millest täiesti piisab, et vajalikud tõed selgeks saada. 

Kui aga rääkida lohesurfist, siis selle käppa saamiseks on kindlasti vaja koolitust litsentseeritud instruktorilt. “Lohe võib olla ohtlik nii lennutajale kui ka teistele rannas viibijatele,” viitab Oja. 

Ta selgitab, et lohesurfamiseks on vaja õppida tundma näiteks ilmastikutingimusi, teada, kuidas lohe mugavalt lennutada ja alles siis saab minna lauale. Ning muidugi tuleb õppida selgeks ka see, kuidas käituda hädaolukorras. 

“Youtube’i ja sõbra abi siin kindlasti ei soovita, kuna nõnda võib jääda suur osa olulisi oskusi või teadmisi omandamata ja asi on lõppkokkuvõttes ohtlik,” rõhutab Oja hea instruktori vajalikkust. 

Kui palju see maksab?

Aerusurfi eratund maksab Kristiin Oja sõnul Surftownis 60 eurot.  

Lohesurfi kursuse hind jääb vahemikku 250–550 eurot, sõltuvalt sellest, kui palju tunde võetakse ning kas need on eratunnid või õpe kaheses grupis. Suuremat kui kahest gruppi Surftownis üldjuhul koolitusele ei võeta või ei soovita, kuna õppimine vajab individuaalset lähenemist.

Suvi on suurepärane aeg uute väljakutsete avastamiseks – miks mitte proovida näiteks aerulauasõitu (SUP) või lohesurfi. Surfikoolituste ja -instruktorite kontaktid leiad Stebbyst SIIT.