Õigeaegselt diagnoositud jämesoolevähk on peaaegu eranditult tervistavalt ravitav. Kahjuks on see kasvaja aga just varajases, hea prognoosiga staadiumis üsna raskesti avastatav, sest arsti poole pöördumist tingivad kaebused ja sümptomid kipuvad ilmnema alles siis, kui kasvaja levik sooles ja puhuti ka organismis tervikuna on juba üsna märkimisväärsed.
“Kuna piisavaid sümptomeid arsti poole pöördumiseks annab kolorektaalvähk oma elutsükli üsna hilises arengustaadiumis, on selle õigeaegse avastamise võtmesõnadeks jämesoolevähi sõeluuring ja tähelepanelikkus oma tervise suhtes,” rõhutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg-vanemarst Tiit Suuroja.
Missugused on riskitegurid?
Dr Suuroja selgitab, et kolorektaalvähi põhilised riskitegurid on vanus ja elustiil. Võib öelda, et mida arenenum majanduslikult ja elukondlikult on ühiskond seda suurem on ka statistiline risk kolorektaalvähi tekkeks. Oluliseks ja mõnevõrra paradoksaalseks oma olemusliku positiivsuse juures, riskifaktoriks arenenud riikides on elanikkonna vananemine ja pikk keskmine eluiga.
Teisalt on viimasel ajal just arenenud riikides ja geograafilistes piirkondades, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas, hakatud soolevähki üha rohkem diagnoosima ka noorte inimeste seas. Jättes välja nooremapoolsetel alati arvesse võtmist vajavad geneetiliselt tingitud vähisündroomid (näiteks Lynchi sündroom, FAP jt), on neil puhkudel enamasti tegemist konkreetse jämesoolevähi vormiga. Viimati nimetatud kasvajate põhjused on endiselt mõnevõrra ebaselged, aga lisaks muudele faktoritele on siin seoseid leitud just toitumise ja elustiiliga. Seega peaksid tähelepanelikud oma tervise suhtes olema mitte ainuüksi eakad, vaid ka nooremad inimesed.
Nagu eelpool nimetatud, mängivad jämesoolevähi tekkeprotsessis lisaks keskkonnast tingitud mõjuritele alati olulist rolli geneetiline eelsoodumus ning sugu – jämesoolevähki põdenute lähisugulastel ja meestel on haigestumise risk suurem. Dr Suuroja viitab, et selle põhjuseks võivad olla nii soospetsiifilised kui ka elustiiliga seotud faktorid. Nii on meestel naistest enam kahjulikke harjumusi ja lisaks kipuvad mehed tervikuna naistest mõnevõrra harvemini ka tohtreid külastama.
Missugused on sümptomid?
Kõige levinumad soolevähi sümptomid on Tiit Suuroja sõnul veri väljaheites, ebaselged kõhuvalud ja harjumuspärasest erinev (liiga tihti või harva) roojamine. Siiski ei tähenda iga veritsus või kõhuprobleem kaugeltki kohe jämesoolevähki. “Kindlasti ei peaks iga kõhuvalu või veritsuse puhul kohe hakkama endal vähki kahtlustama,” rahustab dr Suuroja. Suurem osa muutusi on tema sõnul siiski healoomulised ja mittekasvajalised.
Sümptomid võivad olla ja sagedamini ka on juhuslikud, mööduvad või seotud mingite muude terviseprobleemidega, nagu näiteks hemorroidid, jämesoole sopistõbi või funktsionaalne kõhukinnisus. “Ainult umbes 5% nende patsientidest kelle pöördumise kaebuseks on veri väljaheites, diagnoositakse halva prognoosiga polüüp või soolevähk,” nendib ta ning lisab, et veritsuse ennustav risk vähi osas on suurem vanemaealistel inimestel ja olukorras, kus veritsusele kaasneb veel mõni oluline sümptom, nagu näiteks kaalukaotus, aneemia või sooletegevuse pikemaaegsem muutus.
Mis haigus on jämesoolevähk?
Jämesool on peensoole lõpust pärakukanalini ulatuv soole osa, mis jaguneb käärsooleks ja pärasooleks. Jämesooles imenduvad vesi ja mineraalsoolad ning jõuavad lõpule seedeprotsessid. Jämesoolevähk on jämesoole limaskesta rakkudest alguse saanud pahaloomuline kasvaja. Enamik jämesoolevähkidest tekib astmelise vähitekkeprotsessi tulemusena algselt healoomulistest kasvajatest ehk polüüpidest.
Jämesoolevähk on sageli esinev haigus, mis ohustab naisi kui ka mehi. Eestis haigestub jämesoolevähki igal aastal umbes 1000 inimest ning meeste statistiline risk haigestuda on mõnevõrra suurem kui naistel.
Jämesoolevähk on oluline ülemaailmne terviseprobleem, asetudes vähisurma põhjustajana esimese kolme sagedasema vähitüübi hulka. Ka Eestis on jämesoolevähi esinemissagedus aasta-aastalt kasvanud.
Jämesoolevähi ravitulemused sõltuvad eelkõige sellest, millises staadiumis haigus avastatakse. Üldise suundumusena on jämesoolevähi ravitulemused pidevalt paranenud. Siiski on jämesoolevähki paljudel juhtudel raske õigeaegselt avastada tervishoiusüsteemis, mis loodab arsti poole pöördumisele kaebuste korral. Sellisel juhul on peaaegu veerandil juhtudest jämesoolevähk avastamise hetkeks juba levinud teistesse organitesse või kehapiirkondadesse metastaaside ehk siiretena ja kolmandikul juhtudest levinud kõrvalorganitesse või jämesoolt ümbritsevatesse lümfisõlmedesse.
See kõik muudab ravi keerukamaks, koormavamaks ja vähem efektiivseks nii patsiendile, arstile kui ka tervishoiusüsteemile. Seetõttu on oluline nii vähi kui ka vähieelsete muutuste õigeaegne avastamine ja õigeaegselt alustatud ravi.
(Allikas: www.tervisekassa.ee)
Võtmesõna on sõeluuring
Dr Suuroja soovitab, et kui ebanormaalsed sümptomid (eelkõige veri väljaheites) ei möödu mõistliku ajaperioodi jooksul, on seotud selliste sümptomitega nagu kaalukaotus, hemoglobiini langus, sooletegevuse muutused ja valud, võiks igal juhul pöörduda perearstile, et teha vajalikud lisauuringud. Ning otse loomulikult tuleks neil, kes kuuluvad jämesoolevähi sõeluuringu valimisse, ära teha ka põhiuuring ehk peitvere test. Sõeluuringu teinutest leitakse positiivne peitveri igal kahekümnendal uuritutest. Neile soovitatakse programmilise lisauuringu ehk jämesoole endoskoopilise vaatluse tegemist.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel osales jämesoolevähi sõeluuringus 2020. aastal 84 516 sihtrühma kuuluvatest meestest ja naistest 42 051, mis moodustab 49,8%. Võrreldes 2019. aastaga, kui hõlmatus oli 52,9% langes osalusmäär 3 protsendipunkti võrra, mis on eelkõige seostatav ka meid tabanud ülemaailmse koroonaepideemiaga. Teisalt on viimastel andmetel hõlmatus tõusnud, ulatudes jällegi üle 50%.
“Võrreldes teiste arenenud Euroopa riikidega oleme n-ö tugevate keskmike hulgas. Samas näiteks Soomes ja Hollandis on jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus lausa 70% ja ka meie võiksime ja peaksime selliste väärtuste suunas liikuma,” arvab Tiit Suuroja.
Tervisekassa info kohaselt kasutatakse jämesoolevähi sõeluuringul peamise meetodina peitveretesti, mille abil saab avastada roojas leiduvat verd. Koloskoopia ehk jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga võetakse appi vaid positiivse peitveretesti korral.
Sõeluuringul osalemiseks ei ole vaja jääda kutset ootama – osaleda saab ka ilma kutseta. Kui kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võib pöörduda otse oma perearsti poole. Sihtrühma kuuluvad inimesed leiavad kutse-saatekirja aga terviseportaalist www.terviseportaal.ee (Vastuvõtud → Saatekirjad) alates sõeluuringuaasta algusest.
Missugused on ravivõimalused?
See, kas avastatud kolorektaalvähk on ravitav, sõltub suures osas haiguse staadiumist. Kui võrrelda erinevaid seedetraktist lähtunud kasvajaid, siis nende hulgast on kolorektaalvähk üks kõige paremate ravitulemustega haigusvorme.
“Suures plaanis võib öelda, et tõenäosus terveks saada sõltub väga palju sellest, kus vähiga patsient elab,” nendib Tiit Suuroja. Ta selgitab, et mida kõrgem on elatustase elukohariigis, seda kättesaadavamad on üldiselt ka soolevähi diagnostika- ning ravivõimalused ja seda paremad ravitulemused.
“Üldistades võib öelda niimoodi, et Eestis saab kolorektaalvähiga patsientidest terveks umbes kaks patsienti kolmest,” toob Suuroja välja ja möönab, et seda olukorras, kus sõeluuringuga hõlmatus ei ole meil just ülemäära suur.
Ravist kõneldes selgitab Suuroja, et otsus ravi osas tehakse iga patsiendi ja tema haiguse omapära arvestades kollektiivselt ehk multidistsiplinaarses konsiiliumis. Tervistavalt ravitakse jämesoolevähki tänapäeval eelkõige kirurgiliselt. Kirurgiline ravi on märkimisväärselt arenenud, olles praegu oluliselt säästlikum ja elukvaliteeti säilitavam kui varasematel aegadel. Üha levinum on niinimetatud minimaalinvasiivne ehk laparoskoopiline operatsioonimeetod. Lisaks kombineeritakse ravitulemuste parandamiseks kirurgilist ravi sageli kiiritus- ja/või keemiaraviga. Jämesoole lõpposa ehk pärasoolevähi ravis on üha suurem võimalus raviks, mis säilitab elukvaliteedi osas üliolulise sulgurlihase funktsiooni. On ilmnenud ka üha suurenev osakaal patsientidest, kellel on võimalus terveks saada ka ilma kirurgilise ravita ehk ainult süsteemravi ja kiiritusravi võimalusi rakendades.
Ka Tervisekassa andmetel õnnestub pärasoolevähi korral üha rohkematel juhtudel taastada soolepidevus ja vältida stoomi (kirurgilisel teel tehtud avaus kõhu eesseinal, mille kaudu roe või uriin väljuvad tahtele allumatult kõhule selleks otstarbeks kleebitud kogumiskotti) rajamist. Tänapäeval on selliste juhtude osakaal oluliselt vähenenud, ulatudes enamasti 10–25% kõigist ravitud pärasoolevähiga haigetest. Samuti on oluliselt arenenud jämesoolevähi süsteemravi kaugelearenenud ehk metastaseerunud juhtudel.
“Teatud mõttes on jämesoolevähk muutumas krooniliseks, pikkade aastate vältel kontrollitavaks haiguseks. Jämesoole süsteemravi on täienenud hulgaliselt uute nn täppisravimitega, mis on parandanud haiguse kontrollimise võimalusi. Samuti on lisandunud uusimaid, immuunmodulatsioonil põhinevaid ravivalikuid,” selgitab Suuroja. Ta täpsustab, et keemiaravi tervistav efekt ei ole oluliselt paranenud, aga haiguse kontrolli aeg on 20 aasta taguse ajaga võrreldes muutunud umbes 4–5 korda pikemaks, see tähendab poolest aastast keskmiselt kolme aastani.
C-ANPROM/EE/OG/0001
