Ehkki naistel esinevatest veritsushäiretest räägitakse aina enam ning aina enam inimesi pöördub kahtluse korral arsti vastuvõtule, on menstruatsioon ühiskonnas endiselt tabuteema. Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog-vanemarst dr Mariken Ross rõhutab, et päevad on normaalne osa elust, mistõttu ei tohiks ükski naine selle üle piinlikkust tunda.

Teadlikkus on paranenud

Dr Rossi sõnul on naiste teadlikkus veritsushäirete võimalikkusest viimastel aastatel tõepoolest paranenud ning üha rohkem suunatakse veritsushäirete kabinetti patsiente, kel on võimalik veritsushäire kahtlus. Seejuures on tõenäoliselt suurt rolli mänginud teavituskampaaniad, tänu millele oskavad naised sümptomeid märgata.

“Mul on hea meel tõdeda, et järjest rohkem jõuab meie juurde naisi, kes just tänu meie kampaaniatele või teavitusüritustele on jõudnud arusaamani, et neil esinevad probleemid ei pruugi olla lihtsalt “iseärasus”, vaid võivad olla veritsushäire sümptomaatikaks,” ütles ta.

Sellegipoolest kipuvad paljud naised menstruatsiooniga seotud muresid lihtsalt ära kannatama, kuna ekslikult arvatakse, et neil esinevad sümptomid on täiesti tavalised. Väga lihtne võimalus, kuidas ülemäärase menstruatsiooniaegse verekaotusega seotud kahtlustele vastused saada, on mõelda ja vastata nn kontrollküsimustele. Dr Mariken Ross toob välja neli peamist küsimust.

Menstruatsiooniaegne verejooks on rohke, kui vastad jah vähemalt ühele allolevale küsimusele:

• Kas pead kasutama päevade ajal topeltkaitset, nii tampooni kui sidet?
• Kas pead päevade ajal sidemeid või tampoone vahetama sagedamini kui 2 tunni tagant?
• Kas päevade ajal märkad sageli ka suuri, vähemalt 2-eurose mündi suuruseid verehüübeid?
• Kas oled pidanud korduvalt vahetama kas riideid või voodipesu lekete tõttu?

Veritsushäire võib tervisele ohtu kujutada

Kui pealtnäha võib veritsushäirele viitav probleem naisi kimbutada vaid päevade ajal, siis tegelikult võib diagnoosimata veritsushäire tuua kaasa ka teisi tervisemuresid. Esmase ja kõige sagedasema komplikatsioonina viib suurenenud verekaotus eelkõige ülemäärasele rauakaotusele ning seetõttu ka rauavaeguse kujunemisele.

“Rauavaegus iseenesest on ebameeldiv ja elukvaliteeti oluliselt häiriv probleem, põhjustades näiteks väsimust, jõuetust, keskendumishäired, juuste hõrenemist või väljalangemist, peavalu ja meeleoluhäireid. Samuti ei ole mitte kõik rauapreparaadid väga hästi talutavad ning liigse verekaotuse korral ei pruugi nad ka piisavalt hästi aidata,” sõnas dr Ross.

Oluliselt raskemate ja ohtlikemate probleemidena on kõikidel veritsushäirega patsientidel, seega ka naistel suurenenud risk trauma- või operatsiooniaegseks suurenenud verejooksuks, mis võib äärmuslikel juhtudel olla eluohtlik või päädida raske tüsistusega.

“Naiste eripärana on teatud veritsushäirete korral oluliselt tõusnud risk raseduse katkemiseks, rasedusaegseks või sünnitusaegseks veritsuseks või raskeks sünnitusjärgseks verejooksuks – need on kõik sellised olukorrad, mida sooviksime väga ennetada. Ennetamine on aga võimalik ainult juhul, kui veritsushäire on eelnevalt teada,” ütles ta. Seega on teadlikkuse tõstmine hädavajalik ka naiste üleüldise tervise vaates, kuna diagnoosimata veritsushäire korral on oht tervisele suurem.

Küsimus pole tahtmises või kohanemises

Kuigi menstruatsioon on normaalne osa elust, tõdeb dr Mariken Ross, et päevadest rääkimine või märkamine on ühiskonnas endiselt veel tabuteema. “Mitte kõikidel naistel ei ole tsükkel regulaarne kui kellavärk, mitte kõigil ei eelne päevade algusele n-ö teavitavad sümptomid (kõhuvalu, iiveldus vms), mistõttu päevad võivad alata ootamatult. Samuti ei ole päevadeaegsed hügieenivahendid kõikidele peredele ja tüdrukutele alati rahaliselt jõukohased,” möönis ta.

Samuti teevad vererohked päevad keeruliseks sportimise ja treenimise, kuna raske verejooks võib põhjustada vererõhu- ja pulsihäireid. Lisaks tuleb rohke veritsuse korral vahetada tihedamini tampoone, sidemeid või teisi menstruatsiooniaegseid vahendeid – pikemate treeningute puhul ei pruugi see tüdrukutel ja naistel alati võimalik olla.

“Väga lihtne näide: kõik tüdrukud ei saa alati neljapäevases kehalise kasvatuse tunnis ujumas käia. Küsimus ei ole tahtmises või kohanemises. Seda ei peaks olema piinlik öelda ning see ei peaks tekitama tundidest puudumise näol probleeme,” rõhutas arst.

Menstruatsioon on kulukas

Paljude perede jaoks valmistab raskusi ka hügieenisidemete või tampoonide ostmine, kuna hügieenitarvete hinnad on ühes teiste toodetega viimasel ajal samuti tõusnud. Eriti problemaatiline on see vererohkete päevade korral, kus sidemeid ja/või tampoone tuleb vahetada paari tunni tagant – seda enam, et enamik naisi kasutab vererohkete päevade korral topeltkaitset.

“Selliseid naisi, kes peavad sidemeid vahetama iga kahe tunni tagant, on meil väga palju. See aga teeb ööpäevas 12 sidet, mille juurde kulub veel ka tampoone. Laias laastus tähendab see, et ühe menstruatsiooni kulu on sageli enam kui 30 eurot. Mitte kõikidele peredele ei ole selline väljaminek jõukohane – eriti siis, kui tütreid on mitu,” tõdes dr Ross.

Kui sageli soovitatakse vererohkete päevade puhul vaadata keskkonnasäästlikumate ja kulutõhusamate lahenduste nagu menstruatsioonipükste või kupsikute suunas, siis raske veritsushäire puhul arsti sõnul nendest kuigi palju kasu ei ole. “Tänuväärt abi on nendest vaid mingitel üksikutel hetkedel, kuid suure verejooksuga naistel ei ole nende kasutamine tegelikult võimalik,” nentis ta.

Veritsustelgis saab küsimustele vastused

Veritsushäirete märkamisele pööratakse tähelepanu ka laupäeval toimuval Maijooksul, kus on avatud veritsustelk. Dr Mariken Rossi sõnul juhitakse telgiga tähelepanu veritsushäirete olemasolule ja naiste märkamisele.

“Tahame jätkuvalt meelde tuletada, et raske menstruatsioon või pikenenud veritsused võivad olla veritsushäire sümptomiteks ning kahtluse korral tasuks rääkida oma arstiga või pöörduda meie kodulehele. Maijooksu telgis on sel aastal meie veritsushäirete töögrupi liikmed vastamas küsimustele, pakkumas võimaluste piires nõu ja abi ning andmas soovitusi,” ütles ta.