Kevadhooaeg esitab astmaatikutele sageli aasta kõige tõsisema väljakutse, mis väljendub haigussümptomite üle kontrolli kaotamises. Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloog dr Pille Mukk rõhutab, et diagnoositud astma puhul on tähtis oma ravi ise juhtida, kuna see lahendab operatiivselt haiguse sümptomite lisandumise või hoiab ära astma ägenemise.

Tänavune kevad on pisut hilisem

Dr Mukki sõnul on tänavune kevad eelnevatega võrreldes üsna sarnane, kuid siiski pisut hilisem, mis tähendab, et ka puude õitsemisperioodid on aset leidnud kevade teises pooles. “Märtsist maini on kõige aktiivsem pollinoosi ehk õietolmuallergia (kasutatakse ka heinapalaviku mõistet) periood, kus esmalt õitseb sarapuu, järele tulevad lepa- ja kasetolm. Tänaseks jääb kase õietolmu seireandmetele tuginedes selle aktiivsem periood juba 1–2 nädala taha,” rääkis ta.

Mai lõpus on kõrge ka võilille õietolmutase – seda kollast tolmukihti võivad hetkel kõik ka oma silmaga märgata. “Tugevama vihma ja tuulega on see keskkond hetkeks veidi rahulikum,” lisas ta. Kõige värskema ja operatiivsema ülevaate erinevatest õietolmuliikidest annab Eesti Allergialiidu õietolmu seire, millel soovitab dr Mukk silma peal hoida nii allergiatega patsientidel kui ka tohtritel.

Astma on iga patsiendi puhul erinev

Just õietolm on sageli põhjus, miks astma sümptomid kevadeti võimenduvad – astma korral on nimelt tegemist kroonilise põletikulise protsessiga kopsudes. “Astma on allergiline põletik hingamisteedes, mida kirjeldame ka hüperreaktiivsusena, kus piltlikult öeldes hingamisteed justkui reageerivad mingile välisele ärritajale üle. See väljendub köhahoo või juba ka tõelise hingamisraskusena,” selgitas dr Mukk.

Nii võivad väikesed hingamisteed anda spasmi ehk hingamisteede ahenemise, mis vajab ravimit, et õhu liikumine hingamisteedes taas normaliseeruks või köhaärritus taanduks. “Astma raviga püüame saavutada olukorda, kus selline “ülereageerimine“ on maha surutud ning hingamisteedes olevad muutused “pööratakse” tagasi normi – sellisel juhul ei teki ka pöördumatut kopsufunktsiooni langust pika elu jooksul, kuivõrd astma on krooniline ja läbi elu kulgev haigus,” sõnas pulmonoloog.

Et astma on iga patsiendi puhul veidi erinev, pole kahjuks harvad pole ka juhtumid, kus inimesele tundub, et sümptomite talumine on lihtsalt paratamatu osa elust. Dr Mukki sõnul ei saavutata allergia ravimata jätmisel astma üle vajalikku kontrolli.

“Kontrolli puudumisel püsivad kaebused, langeb koormustaluvus ning ägenemised võivad olla rasked. Kõik see võib kaasa tuua olulise elukvaliteedi languse. Ka kopsufunktsiooni langus võib aastatega fikseeruda, muutuda püsivaks – viimast peaksime kindlasti vältima, ertiti laste ja noorte puhul,” rõhutas ta.

Dr Pille Mukk toob välja, et koos astmaga kulgeb sageli paralleelselt ka allergiline riniit, mille puhul toimub samade allergeenide tõttu samasugune protsess ka nina limaskestas. “Allergiline riniit väljendub ninakinnisusena, mistõttu on väga oluline seda ravida – selleks on olemas ninasisesed hormoonpreparaadid või allergiavastased tabletid.” Vastasel juhul ehk ainult n-ö kopsuravimeid kasutades ei pruugi astmat kontrolli alla saada. “Tegemist on ühendatud hingamisteede ning sarnase haigusliku protsessiga, kus ühe haiguse käsitlus mõjutab ka teist,” lisas ta.

Astma ravi puhul on tähtis järjepidevus ja paindlikkus

Astma ravi põhimõte seisneb peaasjalikult faktis, et igale patsiendile leidub õige ravim – seejuures on väga olulisel kohal ravi järjepidevus ja paindlikkus. “Kuna iga patsiendi astma kulg on ajas väga muutlik, siis ei ole ka ühe inimese raviskeem kunagi fikseeritud, vaid seda tuleb muuta vastavalt kaebuste muutumisele,” sõnas dr Mukk. Kuna õietolmu ennast täielikult vältida ei saa, ongi võimalik vähendada selle mõju organismile.

Astma korral on kõige tähtsamaks ja astmaatilist allergilist põletikku kopsus mõjutavaks raviks eeskätt inhaleeritavad (sissehingatavad) glükokortikosteroidid, mis alandavad põletikulist vastust hingamisteedes ning hoiavad ära reaktsiooni ärritajale. “Nii näiteks ka hetkel lenduvale õietolmule, mis sel juhul ei põhjusta hingamisteedes väikeste bronhide ahenemist ning õhupuudustunnet.”

Periooditi võib inimene lisaks vajada veel ka allergiavastaseid tablette. “Sümptomaatilise vahendina on igal astmaga patsiendil olemas ka inhaleeritavad bronhilõõgastid ehk nn hooravimid, mis kõrvaldavad kiiresti bronhide ahenemise (laiendavad bronhe) selle tekkel. Kuid need üksinda ei saa olla astma põhiravimiks, sest nad ei hoia ära järgmist õhupuuduse (bronhi ahenemise) episoodi, kuna põletikku ennast nad praktiliselt ei muuda – viimast mõjutavad siiski glükokortikosteroidid (hormoonpreparaat) või allergiavastane ravim,” selgitas ta. Seega, nagu öeldud, seisneb ravi edukuse võti järjepidevuses ja paindlikkuses.

Et ravimi doosi ning ravi manustamise kordade arvu päevas muudetakse periooditi vastavalt astma kontrollile, tähendab see kindlate sümptomite pidevat hindamist. Seejuures kasutatakse viit lihtsat küsimust, mis puudutavad igapäevaseid astmaga seotud kaebusi ning astma “hooravimi“ kautamist.

Bioloogilist ravi kasutatakse raskematel juhtudel

 Raskematel juhtudel kombineeritakse põhiravi veel teiste sissehingatavate ravimitega, mis võivad olla erinevad bronhilaiendajad ning eriti raskete ägenemiste ja haiguskulu korral võidakse vajada ka tablettidena hormoonravi. Siiski on innovatsioon kanda kinnitamas ka astmaravis.

“Tõeliselt uute ravimitena on viimastel aastatel kättesaadavad ka erinevad bioloogilise ravi preparaadid, mida saame kasutada väga raskete astma vormide korral ning seda eeskätt raske allergilise astmaga patsientidel, kuid sellise haiguse esinemissagedus jääb astma patsientide hulgas ca 5% piiresse,” ütles ta.

Bioloogilise ravi võimalused on dr Mukki sõnul tänaseks oluliselt muutnud haiguskulgu väga raske allergia ja astmaga patsientide jaoks, kelle puhul varasemalt oli kasutuses juba kogu olemasoleva ravivalikute kombinatsioon, kuid astmakontroll jäi ikkagi ebapiisavaks.

Patsient saab astma ravi edukalt ise juhtida

Et astma on elukestev haigus, rõhutab dr Mukk astmakontrolli tähtsust, mille hindamiseks on võimalik teha ka veebis – see tähendab, et iga patsient peaks oskama oma astmat ise hinnata ning omama teadmisi, kuidas ravi muutmise otsuseid inhalaatorravi dooside puhul teha. Alati polegi tarvis spetsialistiga konsulteerimist – piisab oma enesetunde hindamisest. “Juba paaril korral selle testi läbi tegemine annab oskuse ka ilma abivahendita oma astma kontrolli hinnata,” lisas pulmonoloog.

“Sel viisil tõhustab inimene oma ravi, mis lahendab operatiivselt haiguse sümptomite lisandumise või hoiab ära astma ägenemise. Täna kasutusel olevad ravimid seda võimaldavad – seega ei ole vajadust jääda ootama vastuvõttu spetsialistide juurde, sest selline viivitus pikendab ka lahenduseks minevat aega ning kokkuvõttes vajatakse ka ravimeid enam, sest protsess jõuab süveneda.”

Väga suur osa astmaga patsientidest saab ja peab niisiis astma ravi edukalt ise juhtima. “Vähemalt esimesed ravimuutused saab inimene ise ära teha, sest see leevendab kohe ning arsti juurde jõudes saab vajadusel täiendavaid muutusi teha siis juba professionaali poolt,” ütles ta.

“Kui teil seda täna veel ei ole, küsige järgmisel korral arsti või õe käest ka oma personaalset tegevusjuhist raviskeemis, mida saate rakendada, kui allergianähud ja hingamisraskus ootamatult süvenevad või kui halveneb kontroll astma üle,” juhendas ta.