Suvisel grillihooajal juhtub sageli, et liha süüakse liiga palju, ja haruldus ei ole ka see, kui grillilt tõstetud roog on pisut üle küpsetatud. Kuidas see kõik tervisele mõjub ja mida ütlevad uuringud — kas töödeldud punane liha võib tõepoolest põhjustada vähki?
Kas punane ja töödeldud liha on kantserogeenne?
Punane liha on näiteks veise- ja lambaliha, samuti eestlaste armastatud sealiha. Töödeldud on liha juhul, kui seda ei müüda värskelt, vaid see on kas vinnutatud, soolatud, suitsutatud või muul viisil konserveeritud.
Uuringud kinnitavad, et süües rohkem kui 76 g töödeldud punast liha (u 3 singiviilu) päevas, suureneb risk haigestuda näiteks soolevähki.
Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri ekspertide rühm klassifitseeris töödeldud liha 1. astme kantserogeeniks (selles rühmas on ka suitsetamine ja alkohol), punane liha loetakse 2. astme kantserogeeniks. See tundub murettekitav, kuid oluline on siinjuures tähele panna, et uuring näitab seda, et punane liha võib vähki põhjustada, mitte seda, kui palju vähijuhte see põhjustab.
Teadlased rõhutavad, et antud uuringu puhul on tegemist ohu tuvastamisega, mitte riski suuruse hindamisega.
Miks töödeldud punane liha vähki põhjustab?
Seni on uuringud seostanud soolevähi riski kasvu kolme kemikaaliga. Neid kemikaale leidub lihas kas looduslikult, neid lisatakse töötlemisel või lisanduvad need toidu valmistamisel.
- Haem või heme on punane pigment, mida leidub enamasti punases lihas.
- Nitraate ja nitriteid kasutatakse töödeldud liha säilivusaja pikendamiseks.
- Polü- ja heterotsüklilised ühendid tekivad liha küpsetamisel kõrgel temperatuuril.
Kõik kolm võivad kahjustada meie soolerakke ja kahjustuse kuhjumine aja jooksul suurendabki vähiriski.
Kui palju on tervislik liha süüa?
Teadlased arvavad, et kuigi töödeldud liha koguse vähendamise mõju meie tervisele on väiksem kui suitsetamisest loobumise korral, on see siiski oluline.
Punast liha soovitatakse tarbida vähem kui 70 g päevas. Söögem rohkem valget liha (värske kana või kalkun ja kala), seda kantserogeenseks ei peeta. Pool lihaportsjonist võiks köögiviljade vastu vahetada ja mõned päevad las olla täiesti lihavabad.
Lihast ei peaks siiski päris loobuma, sest punane liha on oluline valgu-, raua- ja tsingiallikas, süüa tuleks seda aga mõõdukalt. Arvestama peaks, kui palju korraga sööd ja kui tihti, portsjoni suurus sõltugu kehakaalust, pikkusest, füüsilisest seisundist ja füüsilise aktiivsuse tasemest.
