Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal 8907 vähi esmasjuhtu. Kuigi 2019 jagunesid haigestumised meeste ja naiste vahel peaaegu pooleks, näitab statistika siiski, et vähki haigestuvad mehed rohkem kui naised. Miks see nii on, uuritakse palju, kuid üht kindlat selget vastust leitud ei ole. Arvatakse, et seos võib olla meeste suurema riskikäitumisega, aga kindlasti mängivad olulist rolli bioloogilised, sh füsioloogilised ja geneetilised erisused meeste ja naiste vahel.
Uuringuid on tehtud ka soopõhise haiguse kulu ja ka suremuse kohta ning enamus neist räägib meeste kahjuks (loe nt siit).
Sellest, et nn ultratöödeldud toidu (valmistatud toiduainetest, mida koduköögis pigem ei kasutata, sh nt pakendatud valmistoidud, külmutatud pitsad, friikartulid, karastusjoogid, poest ostetud küpsised, koogid jm maiustused) rohke söömine tõstab vähiriski, on kuulnud tõenäoliselt kõik. Samas näitab ka üks üsna värske uuring, et ultratöödeldud toidu söömine tõstab näiteks jämesoolevähi (käär- või pärasoolevähi) haigestumisriski just meestel. Põhjused on taas ebaselged. Arvatakse, et rasvumine ning sellega seotud suguhormoonide ja seedimise muutused on meestel ja naistel erinevad. Mõju võib avaldada ka lihtne käitumismuster – naised valivad pigem „tervislikuma“ valmis- või ultratöödeldud toidu kui mehed.
Niisiis paistab, et mehed on õrnemad ning vajavad seetõttu rohkem utsitamist nii oma tervise jälgimiseks kui arsti poole pöördumiseks. Sügisel pööratakse rohkem tähelepanu meeste tervisele ka Eestis – tähistatakse mh nt Movembrit, meeste tervise kuud novembris. Tegelikult vajab tervis, ka meeste tervis, tähelepanu aasta läbi ja pidevalt.
Levinumad vähid meestel
Eesti meeste seas on levinuim kasvaja kindlasti eesnäärmevähk. Tuleb teada, et iga eesnäärme suurenemine ei ole veel pahaloomuline – kõige sagedasem healoomuline kasvaja on just adenoom ehk eesnäärme healoomuline suurenemine. Nii healoomuline kui pahaloomulised kasvajad eesnäärmes on haigused, mille risk suureneb otseselt mehe vanuse kasvades. Loe täpsemalt eesnäärme hea- ja pahaloomuliste kasvajate sagedusest, riskidest, sümptomitest ja diagnostikast näiteks Kliinikumi või Regionaalhaigla lehelt.
Kopsuvähk on üks sagedamini esinevaid kasvajaid maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed (allikas). Kopsuvähk on väga keeruline haigus just seetõttu, et pole olemas ühtset haigust, mille nimi on kopsuvähk – tänaseks osatakse diagnoosida kopsuvähi genoomi uurides paljusid erinevaid mutatsioone, tänu millele saab võimaldada patsientidele ka järjest sihitumat ja personaalsemat ravi. Loe rohkem kopsuvähist siit ja siit.
Eesnäärme- ja kopsuvähi järel on kolmas tihedamini esinev kasvaja meestel nahavähk. Nahavähi esinemissagedus on kahjuks ka kasvutrendis ja on leitud taas, et nahavähki haigestumise risk on just meestel suurem kui naistel. Nahavähi tekkerisk sõltub aga suuresti inimeste genotüübist (inimese geneetiline informatsioon), fenotüübist (füsioloogiliste, arenguliste ja käitumuslike tunnuste kogum) ja ka elukeskkonnast. Teisisõnu: heledama naha ja heledate silmadega, päikese suhtes tundlikud inimesed ei tohiks päevitada. Ka on leitud, et nahavähk algab tihti seljast või peast, mistõttu on seda raskem märgata ja arsti juurde pöörduda. Seetõttu on oluline lisaks enda päikesevalguse eest kaitsmisele riiete ja peakatetega ka enesekontroll, eriti kui teete töid, mis nõuavad palju õues ja päikese käes viibimist. Loe rohkem.
Noorte meeste vähk
Kuigi vähk on peamiselt vanemate inimeste haigus, võivad pahaloomulised kasvajad esineda kõikides vanuserühmades, sealhulgas lastel ja noortel täiskasvanutel. Testise- ehk munandivähk on pigem haruldane, kuid esineb peamiselt just noortel meestel ja on 20-35 aastaste meeste hulgas kõige levinum vähk. Täpne munandivähi tekkepõhjus ei ole teada, kuid soodustavateks teguriteks peetakse peitmunandilisust, munandi alaarengut, HI viirust, aga ka geneetikat. Munandivähi tekkepõhjuste kohta levib ka mitmeid müüte – siiski kinnitavad arstid, et ratta- ja ratsaspordiga tegelemine, mootorrattaga sõitmine ja autos istmesoojenduse kasutamine või kitsaste pükste kandmine jmt ei tõsta munandivähi riski. Munandivähi kontrollimiseks ei pea ka käima regulaarselt arsti juures, küll aga on oluline, et mehed jälgiksid muutusi oma kehas ja kontrolliksid vajadusel end arsti juures. Loe dr Helis Pokkeri intervjuud munandivähi teemal Õhtulehest.
Jämesoolevähk on levinud ja järjest sagenev haigus, mis kuulub kolme kõige sagedamini esineva kasvaja hulka ning on sageduselt teine surmapõhjus. Kuid nagu ütleb Haigekassa – soolevähk on ennetatav. Ka Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringusse 60–69-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. Kuna jämesoolevähk on tõesti sageli esinev – Eestis haigestub peaaegu 1000 inimest aastast, ja seda on raske avastada enne kui on liiga hilja, on oluline, et kutse sõeluuringule saades ka sinna mindaks. Nagu ülal kirjutasime, on suur soolevähi tekke riskitegur halb toitumine, lisaks muidugi suitsetamine. Soolevähi puhul on ka uuritud tegureid, mis haigestumise riski vähendavad – need on nagu ikka vähi puhul olulised elustiili harjumused: liikuv eluviis ja normaalne kehakaal.
