Putukate jaoks on suvi kõige toimekam aeg aastast ning seetõttu pole imestada, kui hammustus või terav nõel tabab vahel ka inimest, tuues kaasa ebameeldiva sügeluse ja valu. Siiski leidub meie seas ka neid, kelle jaoks on putukapiste eluohtlik. Kuidas käituda, kui putukas nõelab ning millal tuleks abi otsida võimalikult kiiresti, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja dr Krista Ress.

Toksiline reaktsioon tekib kõigil, allergiline vähestel

Dr Ressi sõnul satub putukapiste korral inimese nahka putukamürk, mis võib põhjustada kas toksilise või allergilise reaktsiooni. “Kui toksiline reaktsioon tekib mürgi toimel kõigil inimestel, sõltumata varasematest nõelamistest, siis allergiline reaktsioon tekib vaid putukamürgi suhtes tundlikul inimesel.”

Erinevus toksilise ja allergilise reaktsiooni vahel seisneb ka selles, kuidas inimese organism putukamürgile reageerib: kui toksilise reaktsiooni korral tekib ulatuslik reaktsioon suurema koguse mürgi sattumisel kehasse, siis eluohtliku allergilise reaktsiooni võib põhjustada ka üksainus väike piste.

Toksilise reaktsiooni raskus sõltub organismi sattunud mürgi kogusest ehk putukapistete hulgast. “Enamasti tekib piste kohale punetus, valulikkus ja turse, mis möödub tavaliselt paari päeva jooksul. Allergilise reaktsiooni korral võib lokaalsele reaktsioonile lisanduda ka üle keha leviv nõgeslööve, naha sügelus, kurgu sügelus ja paistetus, hingamisraskus, raskematel juhtudel ka vererõhu langus ja šokk,” kirjeldas allergoloog.

Kuivõrd allergilise reaktsiooni puhul võib iga järgnev nõelamine reaktsiooni riski suurendada, on sellel tegelikult loogiline põhjus. “Kui inimesel juba kord on tekkinud allergia putukamürgi suhtes, siis juhuslik kokkupuude allergeeniga võimendab immuunsüsteemi kalduvust allergilisele reaktsioonile,” sõnas ta.

Peamiselt põhjustavad reaktsioone mesilased ja herilased

Kõige enam põhjustavad putukatest allergilisi reaktsioone just kiletiivaliste hulka kuuluvad herilased ja mesilased. “Nende mürk sisaldab tugevatoimelisi ensüüme ja erinevaid bioaktiivseid peptiide, mis võivad allergilist reaktsiooni vastastikku võimendada,” märkis dr Ress. Seega leidub Eesti looduses vähe selliseid putukaid, kes inimestel allergilisi reaktsioone põhjustaks.

Kuid erand kinnitab reeglit ning aeg-ajalt võib neid siiski esineda. “Näiteks sääsehammustustele võib tekkida tugevalt allergilisel inimesel tavapärasest tugevam reaktsioon. Ka puugihammustuste järgselt võib puugi sülje vahendusel tekkida allergiline reaktsioon, mis aga avaldub hiljem imetajate liha, siseorganite ja piima tarbimisel,” tõi allergoloog välja. Kuid nende juhtude esinemissagedus on siiski enam kui 50 korda väiksem.

Teadlikkuse tõstmine parandab ellujäämise protsenti

Kuivõrd praegu on käsil allergiaterohke hooaeg, satub putukamürgiallergia kahtlusega inimesi ITK allergoloogia-immunoloogia keskusesse vastuvõtule iganädalaselt. “Õnneks enamikul juhtudest on olnud tegemist paiksete reaktsioonidega, mis ei pruugi tähendada kõrgenenud riski järgmiseks piste korraks,” kinnitas dr Ress.

Väga sageli kardetakse ja tullakse kontrolli juba siis, kui mõnel pereliikmel esineb teadaolevalt putukamürgile allergia. “Lohutuseks võib öelda, et see ei ole perekondlik haigus ning pereliikmel putukaallergia esinemine ei tõsta putukaallergia riski kõigil teistel. Küll aga on tervitatav pereliikmete tähelepanelikkus ja osavõtlikkus – teadlikkuse suurendamine parandab putukamürgi allergia korral oluliselt ellujäämise protsenti,” sõnas allergoloog.

Et paljudel inimestel esineb ka hirm potentsiaalse putukahammustuse ja sellest tingitud reaktsiooni suhtes, pole siiski võimalik allergia teket diagnoosida enne, kui allergia sümptomid pole ilmnenud. Lihtsamalt öeldes: organism ei saa mesilase või herilase nõelamisele allergiliselt reageerida enne, kui ta sellega kokku puutunud pole.

“Putukamürgiallergia diagnoosimiseks peab olema esinenud putukapiste järgselt allergiale sobilik reaktsioon ning seejärel on võimalik kinnitada reaktsiooni allergiatestidega (vereanalüüsidega). Ainult vereanalüüsi tulemusel alusel ei ole võimalik allergiat diagnoosida, sest üsna suurel osal inimestest võivad need antikehad veres esineda ilma kliinilise tähtsuseta ehk ilma allergilist reaktsiooni tekitamata,” ütles dr Ress.

Raskete reaktsioonide ärahoidmiseks saab teha immuunravi

Kuid millised sümptomid viitavad võimalikule putukamürgiallergiale? Dr Ressi sõnul tuleks koheselt kutsuda kiirabi või pöörduda lähimasse meditsiiniasutusse, kui nõelamisele järgnenud tunni jooksul tekib ükskõik milline järgnevatest kaebustest:

• nõgeslööve ja/või nahasügelus üle kogu keha;
• tugev paistetus kaela, suu või keele ümber;
• hingamisraskus, vilistav hingamine;
• iiveldus, krambid ja valu kõhus, oksendamine;
• minestamine, peavalu, uimasus.

“Sellised kaebused viitavad süsteemsele allergilise šokile – see vajab raviks adrenaliini. Kui inimesel on juba teada putukamürgiallergia, siis tuleb selliste kaebuste tekkel koheselt adrenaliini automaatsüstalt kasutada,” juhendas ta. Teadaoleva putukamürgiallergia korral on kõige tähtsam vältida kontakti ohtlike putukatega. Selleks tuleb igapäevaelus rakendada järgmisi abinõusid:

• hävitada elamute läheduses olevad mesilaste/herilaste pesad ja likvideerida nende elupaikadeks sobivad kohad (nt kännud, õõnsad puutüved jne);
• mitte käia paljajalu ega lahtistes jalanõudes;
• kanda pikkade varrukatega/säärtega riideid;
• toit ja jook katta kaanega, kontrollida alati toitu enne suhu panemist;
• akende ette panna putukavõrgud;
• autos sõites hoida aknad suletuna;
• putuka läheduses säilitada rahu, eemalduda ning varjata pea ja kael;
• mitte kasutada tugevalõhnalisi parfüüme ja kosmeetikat.

Inimesed, kellel on tekkinud putukamürgile allergilised reaktsioonid, peaksid pöörduma allergoloog-immunoloogi vastuvõtule, sest edaspidiste raskete reaktsioonide ärahoidmiseks on võimalik teha allergeenimmuunravi. “Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuses tehakse allergeenimmuunravi lisaks muudele allergeenidele ka putukamürgi suhtes,” sõnas dr Ress.