Kõik ravimid läbivad enne apteegiletile jõudmist mitmest erinevast etapist koosneva uuringute kadalipu, kuid sellest hoolimata võib siiski vahel juhtuda, et ravimi tarvitamisel leiab aset mõni reaktsioon või osutub mõni konkreetne ravim hoopis ebaefektiivseks. Miks pole võimalik kõiki reaktsioone vältida ning miks on tähtis nendest teada anda?
Kõrvaltoime võib, aga ei pruugi olla ravimiga seotud
Kindlasti oled ravimi pakendi infolehelt uurinud kõrvaltoimete loetelu ning oskad tänu sellele aimata, mida kõrvaltoime tähendab. Maailma Terviseorganisatsoon (WHO) on kõrvaltoime (ingl adverse reaction) defineerinud kui kahjuliku ning soovimatu reaktsiooni ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel.
Küll aga räägitakse lisaks kõrvaltoimele sageli ka kõrvalnähust (ingl adverse event) – kuigi esmapilgul võiks tunduda, et need on üks ja seesama, defineeritakse kõrvalnähtu kui igasugust soovimatut reaktsiooni, mis tekib ravimi võtmise ajal ja millel ei pea olema seost ravimiga.
Seega võib kõrvalnähuks olla iga ebasoodne või mitteoodatud muutus, sümptom või haigus, mis toimus ravimi kasutamisega samal perioodil ning mille põhjuslik seos ravimiga võib olla olemas või puududa. Kõrvaltoimet ja -nähtu seob niisiis vaid reaktsioon ise.
Kõrvaltoimed on kõikidel ravimitel
Vajab eraldi rõhutamist, et eranditult kõikidel ravimitel on täheldatud kõrvaltoimeid – seega ei puudu mitte ühegi ravimi pakendi infolehelt vastav nimekiri võimalikest reaktsioonidest. Kuid ka ravim koosneb erinevatest komponentidest, millest igaühel on täita vastav ülesanne.
Selleks, et ravim saaks organismile üldse mõju avaldada, on tarvis aktiivset toimeainet või -aineid, mis lahustuvad organismis leiduvates vedelikes. Ravim ja toimeaine ei ole üksteise sünonüümid: lisaks toimeainele leidub ravimis reeglina ka mitteaktivseid abiaineid, mis täidavad samuti väga tähtsat ülesannet – näiteks aitavad tablettides leiduvad abiained toimeainel inimese seedetraktis lahustuda või hoida ravimile omast vormi.
Nii nagu toimeained, peavad ka abiained olema kvaliteetsed ning ettenähtud manustamisviisi puhul organismile ohutud. Ühtlasi ei tohi abiaine mõjutada negatiivselt mõne konkreetse ravimi omadusi ega toimet vähendada. See tähendab, et just ravimi toimeaine abil saavutatakse toime ehk oodatav mõju, olgu selleks põletiku leevendamine, valu vaigistamine või muude haigusnähtude paranemine.
Reeglina tekitab kõrvaltoimeid või -nähtusid ravimi toimeaine, kuna just see on põhitegur, mis inimese organismi mõjutab. Siiski leidub väga erandlikke juhtumeid, kus reaktsiooni on põhjustanud abiaine, mille suhtes esineb patsiendil ülitundlikkus. Sellisteks aineteks võivad olla erinevad suhkrud, pähkliõli ja laktoos.
Kõrvaltoimest teatamine on ülioluline
Ent kuidas kõrvaltoimed pakendi infolehele jõuavad? Sageli just tänu tavalistele inimestele. Ehkki ravimeid uuritakse põhjalikult ning müügiluba ei anta enne, kui põhjalikke kliinilisi uuringuid pole läbi viidud, ei ole kõiki kõrvaltoimeid võimalik tuvastada enne, kui väga paljud inimesed pole ravimit pika perioodi jooksul kasutanud.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine aitab ravimitel paremaks muutuda, mistõttu on väga oluline anda vastavale organisatsioonile teada nendest reaktsioonidest, mida pakendi infolehel veel kirjeldatud pole. Selleks tuleb Ravimiameti kodulehel täita vastav vorm ehk teatis. Suure tõenäosusega jõuab informatsioon ka ravimiteabesse, aitamaks nii patsientidel kui arstidel paremini orienteeruda.
Eriti oluline on kõrvaltoimetest teatada uute ravimite või vaktsiinide puhul, millest aktuaalseimaks on kindlasti saanud Covid-19 vaktsiin. 2021. aastal laekus Ravimiametile 6701 kõrvaltoime teatist, millest lõviosa (6396) moodustasid just Covid-19 vaktsiinidega seotud teatised – see arv on alates 1995. aastast, mil andmete kogumist alustati, kõigi aastate rekord.
Kuid suur teatiste arv ise ei ole indikaator, mille põhjal vaktsiinile hinnang anda – et Covid-19 vaktsiiniannuseid manustati möödunud aasta jooksul Eestis üle 1,8 miljoni, laekus kõrvaltoime teatisi kokku vaid 0,35% vaktsiinidooside kohta, millest omakorda vaid 4% liigitusid tõsiste kõrvaltoimete alla. Võrdluseks: teiste vaktsiinide ja ravimite kohta laekunud teatistest moodustasid tõsised kõrvaltoimed 28% ehk üle veerandi.
Ühtlasi ei liigitu iga kirjeldatud reaktsioon automaatselt ravimi “ametlikuks” kõrvaltoimeks – seda käsitletakse esialgu kui potentsiaalset kõrvaltoimet, mille seos konkreetse toimeainega on tarvis vastavatel spetsialistidel välja selgitada. Sellegipoolest omab iga teatis väga olulist tähtsust, võimaldamaks ravimitootjatel mõne konkreetse ravimi kvaliteeti ja/või efektiivsust veelgi parandada.
Teada tuleb anda ka ravimi või vaktsiini ebaefektiivsusest
Lisaks kõrvaltoimele on väga oluline teada anda ka ravimi või vaktsiini ebaefektiivsusest, seda enam, et vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks kõrvaltoimeks ka selle ebaefektiivsust ehk sümptomaatilist haigestumist. Siiski ei taga ükski vaktsiin 100% efektiivsust haigustekitaja suhtes, vaid hoiab ära enamuse raskeid ning potentsiaalselt surmavaid haigusi.
Just ravimi või vaktsiini ebaefektiivsusest teavitamine võimaldab spetsialistidel analüüsida, miks soovitud toimet ei saavutatud – seeläbi on võimalik ravimit edasi arendada ja paremaks muuta, et vältida selliseid juhtumeid juba lähitulevikus ning teiste patsientide puhul.
Kindlasti tasub võimalike reaktsioonide vältimiseks pidada nõu arsti või apteekriga ning informeerida tervishoiuspetsialisti kõikidest ravimitest, aga ka toidulisanditest, mida igapäevaselt tarvitatakse. Just läbi informatsiooni jagamise ning patsiendi ja tervishoiutöötaja vahelise suhtluse on võimalik soovimatuid reaktsioone ära hoida ning tagada ravimite parim võimalik mõju meie tervise parandamisele.
