Kutsehaigusi on diagnoositud juba pikka aega. Kuid mis on kutsevähk, mida seostatakse töökeskkonna ohuteguritega ja millest paljud pole veel kuulnudki?
Kuna vähi tekkimine võtab väga kaua aega, vahel koguni mitukümmend aastat, ei ole Eestis veel kutsevähki diagnoositud. See on ka põhjus, miks sellest vähe teatakse ja räägitakse. Kuid probleem on olemas ja üha rohkem leitakse seoseid teatud ametite ja vähiriski vahel.
Töötervishoiu tööinspektor Kerttu Sepp räägib, mis on kutsevähk, miks on seda raske defineerida ja miks seda endiselt ei diagnoosita.
780 juhtu aastas
Tervise Arengu Instituut (TAI) viis aastatel 2016–2020 läbi hinnangulise analüüsi, mis näitas, et umbes 11 protsenti Eestis diagnoositud vähijuhtudest (kokku 3879) saab seostada riskiteguritega, millega inimesed on varasematel aastatel töökeskkonnas kokku puutunud.
“Uuringust selgus, et kõige suurem seos töökeskkonna ohuteguritega oli kopsuvähil, mittemelanoomsel nahavähil ja rinnavähil,” täpsustab Sepp.
Kopsuvähi puhul on leitud tugev seos asbestiga ning et selle teket soodustavad kokkupuude diisli, heitgaasi, tubakasuitsu, mineraalõliga jms. Kuna ohutegureid on rohkem kui üks, ei saa kindlalt öelda, et kopsuvähk on põhjustatud näiteks just asbestiga kokkupuutest.
Vähk areneb mitme ohuteguri koosmõjul
Sepp toonitab, et vähi tekkes võib oma roll olla ka elustiilil ja selle osas saab igaüks palju ära teha. “Näiteks kui töötaja suitsetab ja puutub kokku asbestiga, siis risk haigestuda kopsuvähki on palju suurem,” ütleb ta. “Aga hiljem, kui vähk on juba välja kujunenud, on väga raske kindlaks teha, kas see oli suitsetamisest, asbestist või hoopis heitgaasidest.”
Kui aga töötaja viljeleb muidu tervislikku eluviisi, kuid on töötanud pikka aega ettevõttes, kus puutub kokku ohuteguriga, näiteks asbestiga, siis on väga tõenäoline, et tekkinud kopsuvähk on põhjustatud just tööst. “Kuid siiski pole meil Eestis sellist diagnoosi nagu kutsevähk, isegi kui arst võib seda arvata,” nendib Sepp.
Öötöö ja kutsevähk
Öötööd esineb sageli näiteks meditsiinis. Kuid kas ja kui suur mõju on sellel kutsevähi tekkimises? “On leitud, et õdedel, kes teevad öövalveid, on rohkem diagnoositud rinnavähki kui kolleegidel, kes töötavad vaid päeval,” möönab Sepp. “Sageli ei mõisteta, et töö, mida tehakse praegu, võib kätte maksta alles 10–20 aasta pärast!”
Seda, kas öötöö sulle sobib, aitab välja selgitada töötervishoiuarst. Võimalusel võiks eelistada töökohti, kus pole öövahetusi, kuna öötöö võib põhjustada erinevaid probleeme, näiteks halvendada unekvaliteeti.
Töökeskkond ja kutsehaigused
Kutsehaigusel on konkreetne seos töökeskkonna ja sealsete ohuteguritega. Sepp jagab tähelepanekuid, millega ta oma töös on kokku puutunud.
- Peamine kutsehaiguse põhjus on füsioloogilised ohutegurid. Nendeks on korduvad liigutused, raskuste käsitsi teisaldamine ja sundasendid. Puudutab see eelkõige liini- ja tootmistöötajaid, majutusteenindajaid ning õmblejaid.
- Psühholoogiline ohutegur. Paljude kutsehaiguste taga on põhjus, et töökoormus on suur ja töötaja ei saa piisavalt puhata, näiteks võtta pausi siis, kui ta tunneb, et vajab seda.
- Halb mikrokliima. Ekstreemsed temperatuurid soodustavad kutsehaiguste teket. Näiteks toiduainetööstuses töötamine, külmkambris kauba välja panemine jms.
- Kontoritööd ei pea kartma. Ehkki võiks arvata, et kontroritöötajate sundasend ja 8 tundi päevas istumine on “soodne keskkond” kutsehaiguse tekkeks, ei kinnita seda Sepa kogemus. Kontoritöötajad saavad üldjuhul teha rohkem pause, näiteks minna vett/kohvi võtma jms. Osades kontorites on ka reguleeritavad lauad, mis ennetavad sundasendeid.
- Bioloogiline ohutegur. Kutsehaiguste põhjustajaks võib olla ka jahutolm, millega puutuvad kokku näiteks pagarid.
- Lehtpuit on kantserogeenne. Vähi teket võib põhjustada kokkupuude kõva lehtpuiduga (nt pöök ja tamm).
Allikas: Kerttu Sepp
Mida saab tööandja teha?
Nii nagu kõige muuga, on kutsehaiguste (ja vähi) ennetamine oluliselt lihtsam kui hiljem tagajärgedega tegelemine. Mida saab tööandja omalt poolt teha, et pakkuda töötajatele tervislikumat töökeskkonda? Sepp annab mõned soovitused.
- Massaaž, ujumine jms tööajal. Sageli pakutakse töötajatele mitmesuguseid lõõgastumisvõimalusi peale tööd. Kuid et hoida töötaja keha ja meelt, on oluline, et ta saaks näiteks massaažitooli kasutada just töö ajal, mitte peale tööd.
- Individuaalsed pausid. Pausid võiksid ideaalis olla vastavalt töötaja võimekusele, mitte konkreetsetel kellaaegadel. Loomulikult tuleb siin leida kompromiss, mis sobib mõlemale osapoolele.
- Erinevad liigutused. Ülekoormuse vältimiseks on oluline, et töötaja saaks teha erinevaid liigutusi. Näiteks kui liinitöötaja saaks vahelduseks harjumuspärasele tööle proovida midagi uut.
- Töö peab olema jõukohane. Töötempo ja töönormid peavad olema töötajale sobilikud.
Ära mine töölt tööle
Sepp rõhutab puhkuse vajalikkust ja toonitab, et ei ole hea minna töölt koju ja hakata seal tegema sama tööd, mida tööandja juures. “Näiteks oli meil kogemus loomakasvatajaga, kellel diagnoositi kutsehaigus. Ta talitas terve päev loomi ja kuna tal kodus olid ka lehmad, siis läks ta koju sedasama tööd edasi tegema,” meenutab ta üht haigusjuhtumit.
Oluline on peale tööd kindlasti puhata. “See ei tähenda horisontaalselt voodis olemist, vaid et keha saaks järgmiseks päevaks ikkagi taastuda. Hea oleks teha tegevusi, mis koormavad teisi lihasgruppe,” ütleb Sepp ja toob näiteks, et kui tööl ollakse palju jalgadel, siis õhtul võiks hantlitega ülakeha treenida.
