Vastupidi levinud arvamusele ei ole rinnavähk ainult üks haigus. Rinnavähil eristatakse erinevaid alavorme, mis kõik on saanud alguse rinnanäärme rakkudest, aga on bioloogiliselt erinevad ja nende kliiniline kulg varieerub.

Nimetatud alavorme saab liigitada vähirakkude pinnal olevate valkude ehk retseptorite alusel. Rinnavähi vormi määrab rakkude pinnal leiduva kolme retseptori esinemine või puudumine: östrogeeni retseptor, progesterooni retseptor ja inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptor (HER2). Diagnoosimise käigus saab selgeks teha, kas vähk on nendest retseptoritest ühe või mitme suhtes positiivne.

Rinnavähi haruldane vorm — kolmiknegatiivne rinnavähk

Kolmiknegatiivne rinnavähk on rinnavähi haruldane vorm, mis moodustab umbes 10–20% kõigist juhtudest. Meditsiinikirjandus näitab, et esimest korda mainiti kolmiknegatiivset rinnavähki oktoobris 2005. Seda rinnavähi vormi iseloomustab östrogeeni ja progesterooni retseptorite ning HER2-valgu liigtootmise puudumine. Niisuguse rinnavähitüübi põhjused on seega üldjoontes teadmata, mistõttu on seda vähivormi eriti raske ravida. 

Kolmiknegatiivset rinnavähki diagnoositakse sagedamini naistel, kes on nooremad (alla 40- või 50- aastased), afroameeriklased või ladinaameeriklased, kellel on perekonnas esinenud rinnavähki ja kellel esineb mutatsioon BRCA1 geenis. Võrreldes teiste rinnavähi vormidega on kolmiknegatiivne rinnavähk agressiivsem ning progresseerub kiiremini ja põhjustab lühemat üldist elulemust. Seda võib olla raskem diagnoosida, sest noorematel naistel on tihedam rinnanäärmekude ja standardsete mammogrammide tegemine ei ole veel soovitatav. 

Vähivormi teadmine on tähtis, et määrata õige ravi

Patsiendi rinnavähi vormi teadmine on tähtis just ravi seisukohast. Kuigi kirurgiline või kiiritusravi on rinnavähi eri vormide puhul sarnane, võib süsteemravi — näiteks keemia-, hormoon- või bioloogiline ravi eri vähivormide korral olla erinev.

Diagnoosimisel öeldakse patsiendile, millises staadiumis rinnavähk tal on. See näitab ära kasvaja suuruse ning kas ja kui kaugele see on arenenud. Staadiumid on tähtsad, sest need aitavad onkoloogidel otsustada, kuidas patsienti kõige paremini ravida. Üldjoontes on vähki seda keerulisem ravida, mida kaugemale see on arenenud, ja seda halvem on tõenäoliselt ka prognoos.

Kolmiknegatiivse rinnavähi ravivõimalused on üldjuhul piiratud ja  prognoos tihtipeale halb. Kolmiknegatiivse rinnavähi ravis puudub ühtne standardravi — kliinilise praktika tavad on ülemaailmselt erinevad. Ravi põhisuund on endiselt tsütotoksiline kemoteraapia, sest see rinnavähi vorm ei allu hormoonravile või HER2 vastu suunatud ravile.

Mõne kolmiknegatiivse rinnavähi rakkudel on avaldunud valk nimega PD-L1, mis võimaldab vähirakkudel tungida immuunsüsteemi. Potentsiaalseks uueks ravivõimaluseks kolmiknegatiivse rinnavähiga inimestele võivad olla immuunkontrollpunkti inhibiitorid, mis on suunatud PD-L1 ja PD-1 valkude vastu. Selle haigusega elavate inimeste jaoks on vaja uusi ravivõimalusi.

Refereeritud www.kasvaja.net/rinnavähk