Peremeditsiinist saavad abi inimesed, kel veel pole alkoholisõltuvust välja kujunenud. Sõltlaste ravi on aga pikaajaline protsess, millega tegelevad peamiselt psühhiaatrid ja sõltuvusnõustajad. Kuidas alkoholisõltuvust ära tunda ning kust jookseb piir alkoholi liigtarbimise ja sõltuvuse vahel?
Sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu selgitas, et alkoholi liigtarvitaja suudab joomise lõpetada, kui ta niimoodi otsustab, kuid sõltlane mitte. „Liig- ehk kuritarvitaja võib koguseliselt isegi rohkem juua kui sõltlane, aga kui ta otsustab kas omal käel või spetsialisti juhendamisel alkoholitarvitamist vähendada, siis saab ta sellega hakkama. Sõltlasega käib aga alkohol alati kaasas. Ta võib vahetada tööd, sõpru, elukohta, liikuda väga halvast suhtest väga heasse, kuid alkoholisõltuvus tuleb temaga kaasa ja ta ei suuda soovile vaatamata joomist vähendada,“ kirjeldas Kaja Heinsalu.
Ühtlasi tasub tema sõnul meeles pidada, et armastusega sõltuvust ei ravi. „Olen kohanud sõltlasi, kes arvavad, et kui nad leiaksid endale suurepärase kaaslase, kes mõistaks, toetaks ja armastaks, siis nad enam ei jooks. Kuid sõltuvus on haigus, mis iseenesest ei kao kuhugi. Inimene ise peab jõudma äratundmiseni, et nüüd on vaja lõpetada,“ nentis Heinsalu.
Kusjuures rõhk on just alkoholitarbimise lõpetamisel, mitte koguse vähendamisel, sest sõltlasest ei saa kunagi mõõdukat tarbijat. Ka lähedaste roll nii sõltuvusravi alustamisel kui ka hiljem on väga oluline. „Pereliikmed ei tohi sõltlasega kaasa mängida, varjata tema joomist või siluda selle tagajärgi,“ toonitas Heinsalu.
Sõltuvus on haigus, mis iseenesest ei kao kuhugi
Millal tekib murdepunkt ehk kui sõltlane tunneb, et aeg alkoholiga lõpparve tegemiseks on küps? „See juhtub siis, kui kannatused joomisest on suuremad kui saadav kasu. Kasu all pean silmas võimalust tunda end alkoholi abil kohe ja praegu hästi ning mitte mõelda tulevikus tekkivatele probleemidele, olgu siis tööl, peres või tervisega,“ kirjeldas Heinsalu.
Sõltlased, kes on langetanud alkoholist loobumise otsuse, käituvad erinevalt. Osa arvavad, et saavad tahtejõul ja omal käel alkoholist vabaks, ning Heinsalu kogemuse põhjal mõned tõepoolest saavadki. Teised otsivad kiireid lahendusi – näiteks kodeerimine või süstid, kuid kiiretest lahendustest pole püsivat tulemust loota. Kolmandad otsivad abi spetsialistidelt: psühhiaatritelt ning kogemus- ja sõltuvusnõustajatelt.
„Meie lähtume arusaamast, et sõltuvus on haigus ja patsient ise peab võtma vastutuse. Spetsialist saab toetada ja aidata, aga ei ole ühtegi imeravimit, mis teeks sõltlase kiiresti terveks,“ rõhutas Kaja Heinsalu, lisades, et kainuse saavutamine ja kainena püsimine on alkoholisõltlase raviprogrammi kõige olulisem eesmärk.
Tervnemise teekonnal on lihtne komistada
Taastumine ja tervenemine algab siis, kui inimene enam alkoholi ei tarvita. Ravi kestab tavaliselt 6–12 kuud, olenevalt inimese terviseseisundist ja kaasnevatest probleemidest.
„Tasub meeles pidada, et sõltlasel tekitab ka väga väike kogus alkoholi himu ja seetõttu tegeleme ravi esimestel kuudel himude teemaga põhjalikult. Õpetame toimetulekutehnikaid ja meenutame, et üksainus pits on juba liiga palju. Seetõttu soovitame esimesel 3‒6 kuul vältida kohti ja olukordi, kus on oht alkoholi tarbida. Ühtlasi tasub teada, et ravi alguses läheb inimesel emotsionaalselt palju raskemaks, sest ta ei tuimesta enam alkoholiga oma emotsioone. Siin on muu hulgas abi grupiteraapiast, inimene tunneb, et ta pole üksi,“ kirjeldas Kaja Heinsalu sõltlase teed tervenemise poole.
Paraku ei saa keegi anda garantiid, et tervenemise teekonnal ei komistata. Heinsalu kogemuse põhjal võivad sõltlased libastuda siis, kui ravi edeneb, enesetunne paraneb ja enesekindlus suureneb. „Inimene võib sattuda eufooriasse, et nüüd on kõik korras, ta suudab alkoholitarbimist kontrollida. Ja võtab ühe pitsi. Mõnel piisabki ühest pitsist, et kuuajalisse tsüklisse sattuda.“
Kuidas aga saada hakkama seltskonnas, kus tarvitatakse alkoholi ja pakutakse seda rohkem või vähem jõuliselt ka sellele, kes juua ei tohi? Heinsalu nentis, et see sõltub nii seltskonnast kui ka loobuja enesekindlusest.
„Alkoholi mittetarvitamist ei peakski põhjendama. Kui aga peale käiakse, võib küsimusele „Miks sa ei joo?“ vastata omakorda küsimusega „Miks sa jood?“. Inimestele meeldib endast rääkida,“ andis Kaja Heinsalu nipi, kuidas tähelepanu endalt mujale suunata. Kokkuvõttes on ju eesmärk jääda truuks otsusele elada edaspidi kainena ja mõista, et edu võti peitub iseendas.
Ennetus- ja raviraha tervisekassast
Alkoholitarvitamise häire ennetust, nõustamist ja ravi rahastab alates 2023. aastast Tervisekassa. Nii eriarstiabis, perearstiabis kui ka koolitervishoius pakutavatele teenustele on sel aastal planeeritud ligi viis miljonit eurot.
Tekst: Heli Lehtsaar-Karma / Tervisekassa