Sadam ütles, et klassikalised astmasümptomid on hoogudena kulgev õhupuudustunne, pinge rinnus, köhahood. Mõningatel juhtudel on ärritajaks ka füüsiline koormus.

Veel on astmale iseloomulik, et sümptomid esinevad sagedamini varahommikul või öisel perioodil.

Astma võib Sadama sõnul avalduda juba väga varases eas ning laste puhul ei erine sümptomid palju täiskasvanutel esineva astma kliinilisest pildist.

Tekkida võivad õhupuudushood, raskendatud väljahingamine, tugevad köhahood, isegi kuni oksendamiseni köhimine. Tüüpiliselt esinevad sümptomid rohkem öisel ja varahommikusel perioodil.

Astmale viitab ka sageli esinev ja vinduv bronhiidi põdemine. Tihtipeale tekitabki see esimesena astmakahtluse.

Millal kahtlustad astmat, millal uut koroonahaigust?

Kuna mitu mainitud astma sümptomit kattub praegu vägagi aktuaalse COVID-19 sümptomitega, andis Sadam taskuhäälingus ka nõu, millisel juhul mis haigust kahtlustada.

Kopsuarst nentis, et inimese enda jaoks võib tõesti olla keeruline aru saada, kas tegemist on näiteks astma ägenemise või COVID-19 infektsiooniga. Siiski on kolm eristuvat tunnust.

Esiteks reageerib astma ägenemine üldiselt väga kiiresti astmaravimitele, mida COVID-i kohta öelda ei saa.

Teiseks ei ole astma ägenemisele iseloomulik palavik ja kolmandaks ei kaasne astmaga üldiselt peavalu, lihas- ja liigesvalu ning maitsetundlikkuse häired. Need tunnused viitavad pigem COVID-ile.

Kolmandaks on igal inimesel on ka oluline oma astmahaigust hästi tunda, et teada, kuidas kulgeb tema haigus ägenedes ja hoogude vahelisel perioodil. Kas esineb köha, millise iseloomuga see on, kas esineb hingeldamist, vilistavat hingamist ja ka palavikke.

Teadlikkus aitab ägenemise juba varajases järgus ära tunda ning kui raviarstiga on paika pandud plaan, kuidas sellises olukorras toimida, saab ägenemise kiiresti kontrolli alla.

Kui aga tekib kahtlusi, kumma haigusega on tegemist, siis tasub Sadama sõnul kindlasti perearstiga ühendust võtta.