Käimasolev talveperiood ühes kiiresti levivate hingamisteede viirushaigustega esitab organismi vastupanuvõimele keerulise väljakutse – nimelt võib viiruste pidev tõrjumine immuunsüsteemi nõrgestada, mis omakorda soodustab uutesse viirushaigustesse nakatumist. Selline olukord tekitab Meliva meditsiinijuhi dr Andreas Abeli sõnul nn viirushaiguste “nõiaringi”, millest pääsemine võib võtta nädalaid või isegi kuid.

Kas haigestunuid on sel aastal rohkem?

Dr Abeli sõnul on hingamisteede viirushaigused praegusel ajaperioodil äärmiselt tavalised, mistõttu põeb täiskasvanud inimene reeglina igal aastal taolist haigust umbes 2–3 korda, lapsed aga rohkemgi. Ehkki hetkel on palju liikvel grippi, on COVIDisse nakatumine olnud viimastel nädalatel langustrendis. Teised sagedasemad ülemiste hingamisteede viirushaiguste põhjustajad on veel rino-, adeno-, paragripi-, RS-viirused ja teised koroonaviirused. 

Kui paljudele võib tunduda, et käimasolev hooaeg on eelmiste aastatega võrreldes olnud märksa viirusterohkem, siis meditsiinijuht kinnitab, et ülemiste viirushaiguste seire põhjal ei esine haigestumist tänavu rohkem kui näiteks möödunud aastal. “Pigem näitavad seire andmed, et eelmisel aastal oli haigestumist nii grippi kui ka teistesse hingamisteede viirushaigustesse rohkemgi,” lisas ta.

Mõistagi segavad hingamisteede viirushaigused ka meditsiiniasutuste igapäevatööd. “Ka meie kliinikus on loomulikult praegusel hooajal traditsiooniliselt palju patsientide pöördumisi, visiitide tühistamisi ning töötajate haigestumisi seotud hingamisteede viirushaigustega, kuid ei ole täheldanud olulist erinevust eelmisest aastast.”

Viirushaigustel on äravahetamiseni sarnased sümptomid

Ülemiste hingamisteede ägedad viirusnakkused kulgevad reeglina kergete sümptomitega, millest tavalisemad on palavik, köha, nohu ja kurguvalu. Viirushaiguse ravi on dr Abeli sõnul reeglina sümptomaatiline, mis tähendab, et vastavalt vajadusele võib erinevaid kaebuseid leevendada, kuid imeravimeid nende tõrjumiseks ei ole.

“Kergete sümptomite puhul ei ole alati vaja ravimeid võtta, kuid igal juhul on oluline tarbida piisavalt hulgal vedelikke ning anda kehale puhkust, kuni ägedad haigusnähud on möödunud ning enesetunne paranenud,” selgitas arst.

Kuivõrd sümptomid on viirushaigustel äravahetamiseni sarnased, on raske üht teisest eristada, kuid meditsiinijuhi sõnul polegi seda otseselt tarvis teha. “Reeglina ei ole põhjust spetsiifilist viirust haiguse taga tuvastada, sest kulg on haigustel sarnane ja ravi sümptomaatiline.”

Nõiaring võib kesta mitu kuud

Keha vajab ägedast nakkusest taastumiseks aega. Seetõttu võib liiga vara pärast haigust tavalise aktiivsuse juurde naasmine soodustada uuesti haigestumist, eriti kui taustal on muidki organismi nõrgestavaid tegureid nagu vähene uni või näiteks tööstress. Nii võib välja kujuneda nädaid kestev nõiaring, kus keha ei suuda korralikult haigustest taastuda.

Kui viirushaigus jääb organismi vinduma ning ägedad haigussümptomid kestavad juba üle 7–10 päeva, tasuks käia arsti juures kontrollis. “Üldiselt on sümptomid möödas 1–2 nädalaga, kuid järjestikku erinevatesse viirushaigustesse nakatudes võib nõiaring kujuneda kergelt ka juba paari kuu pikkuseks, enne kui organism suudab taastuda.

Teatud viirushaigustest taastumine võib organismil võtta lausa kuid – näitena võib välja tuua mononukleoosi või nn pika COVIDi. “Ka nendel juhtudel tasub pidada nõu arstiga, et jälgida organismi taastumist ning vältida raskemaid komplikatsioone,” soovitas ta.

Enim on ohustatud lapsed, vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed

Kuivõrd viirushaigused levivad hästi erinevates kollektiivides, sealhulgas koolides ja lasteaedades, on sageli nakatujateks just lastega pered. Väikelaste immuunsüsteem on alles arenev ja õppiv ning pole veel paljude inimestele tavaliste viirustega kokku puutunud, ongi tavaline, et väikelapsed võivad viirushaiguseid põdeda isegi kuni 10 korda aastas ning nakatada ka teisi pereliikmeid. “Tavaliselt väheneb haigestumus 1–2 aastat pärast lasteaias alustamist,” lohutas arst, kuid lisas, et lapse haigestumist soodustab ka näiteks vanemate suitsetamine. Samuti tasub juba väikesele lapsele õpetada kätehügieeni.

Raskema viirushaiguse põdemise ja komplikatsioonide risk tõuseb eelkõige vanuse ning kaasuvate krooniliste haigustega. “Kindlasti peaksid oma seisundit eriti tähelepanelikult jälgima üle 65-aastased inimesed ja need, kellel on diagnoositud mõni südame-veresoonkonna haigus, krooniline kopsuhaigus, diabeet, mõni muu organismi nõrgestav haigus, samuti ravimitest või haigusest tingitud immuunsüsteemi puudulikkus,” rõhutas ta.

Seetõttu tuleks haigena jääda koju ning puhata. “Liiga vara uuesti kollektiivi liitudes on suurem oht, et veel eelmisest haigusest nõrgem organism haigestub mõne järgmise viirusega.”