Valu või palaviku leevendamiseks soovitab lasteõde anda lapsele paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavaid ravimpreparaate (küünlad, siirupid, tabletid). „Oluline on anda ravimit lapsele õiges koguses, sest palavikku alandab ja valu vaigistab kõige efektiivsemalt õiges doosis ravim. Paratsetamooli sisaldavat ravimit antakse ühekordse annusena lapsele 15 mg/kg kohta (4–6 h järel) ja ibuprofeeni sisaldavat ravimit ühekordse annusena 10 mg/kg kohta (6–8 h järel),“ selgitas Aru.

Viiruste korral antibiootikumid ei aita. „Antibiootikumid aitavad vaid bakteriaalse põletiku vastu ja neid tuleb võtta ainult arsti näidustusel,“ toonitas lasteõde ja lisas, et kui lapsel on bakteriaalne põletik ning arst on määranud antibiootikumravi, tuleks palaviku alandamiseks või valu vaigistamiseks lisaks võtta ka paratsetamooli või ibuprofeeni. Antibiootikum ise valu või palavikku ei leevenda, vaid hävitab põletikutekitajad.

Kuidas leevendada nohu ja köha?

Nohu leevendamiseks on lasteõe sõnul kõige parem vahend nina loputamine füsioloogilise lahusega (NaCl lahusega). „See vähendab limaskesta turset ja puhastab nina niinimetatud pisikutest,“ selgitas Aru ja lisas, et leevendust pakuvad ka füsioloogilise lahusega (NaCl) tehtud inhalatsioonid. Lasteõde soovitas magamise ajaks lapsel peatsit kõrgemale tõsta, et lamades nohusekreeti liialt kurku ei valguks ja see köhaärritust ei põhjustaks. Samuti tuleks üleliigne tatt ninast eemaldada, sest nii on lapsel kergem hingata ja see vähendab ka tüsistuste tekkeriski (põskkoopapõletikud, kõrvapõletikud).

„Köha korral on abimeheks samad asjad – teha inhalatsioone füsioloogilise lahusega, tarbida palju vedelikke (et sekreeti vedeldada), tõsta ööseks peats kõrgemale,“ andis lasteõde nõu. „Kasutada võib ka hanerasvasalvi ja teha sinepivanne,“ lisas ta, kuid hoiatas, et kuna tegu on soojendavate protseduuridega, ei tohiks neid teha palavikuga üle 38,5ºC (väiksema palaviku puhul võib kasutada). Lasteõde ütles, et käsimüügis olevatest köhasiirupitest teadusuuringute kohaselt erilist kasu ei ole. „Alla kaheaastastele ei tohi neid üldse anda ja 3–4-aastastele on nendest vähe kasu. Köha on organismi kaitserefleks ning seda pärssida ei tohiks,“ selgitas Aru.

Kurguvalu korral soovitas ta astelpaju-saialilleõli, mis kurku pihustatuna niisutab ja pehmendab kurgu limaskesti.

Mida teha, kui nohu ja köha kestavad üle kolme nädala?

„Kui tugev nohu on kestnud üle kahe nädala, paranemismärke ei ole, lisandub mõni muu murettegev sümptom (näiteks kõrvavalu), siis tuleks pöörduda arsti vastuvõtule,“ soovitas Aru. „Samuti tuleks arstiga konsulteerida siis, kui eritist tuleb mitu päeva ainult ühest ninasõõrmest, sest siis võib olla tegu ninna sattunud võõrkehaga.“

Kolm nädalat kestev köha on lasteõe sõnul üsna tavapärane nähtus – ägeda köha kestuseks loetaksegi kuni kolm nädalat. „Kui köha on kestnud üle nelja nädala või kui äge köha on alla üheaastasel lapsel, siis võiks võtta ühendust arstiga.“ EMO-sse soovitas Aru pöörduda siis, kui laps on loid, kasutab hingamisel abilihaseid, hingab häälekalt ja tal on raske hingata.

Kui kaua võiks hoida haiget või sümptomitega last kodus enne, kui uuesti lasteaeda või kooli naasta?

Kergem on öelda, millal on laps kindlasti nakkusohtlik, kui seda, millal ta enam ei ole. „Üldised reeglid on sellised, et kui laps on olnud palavikuvaba vähemalt 24 tundi, tema üldine enesetunne on hea ja äge haigusefaas on möödas – esineb veel jääknohu ja/või -köha, siis võib laps kollektiivi naasta.“ Lasteõde ütles, et kõige paremini oskab lapse seisundit ja enesetunnet hinnata lapsevanem ise, aga mure või küsimuste korral võib alati konsulteerida õe või arstiga.

Kuidas turgutada lapse immuunsüsteemi?

Mingeid imevahendeid kahjuks olemas ei ole ja lasteõe sõnul taandub kõik üldistele tervise alustaladele. „Piisav uni, füüsiline aktiivsus, mitmekülgne ja täisväärtuslik toit ning võimalikult madal stressitase – lapse kuulamine ja piisav üks-ühele aeg turvalise täiskasvanuga,“ tõi ta mõned näited ja lisas, et abi on kindlasti ka korralikust ning sagedasest kätepesust, millega saab pisikute levimist vähendada.

„Lastele tuleks juurde anda D-vitamiini. Ja võib-olla pakub raskel haiguste perioodil natukene tröösti teadmine, et iga läbipõetud haigusega saab lapse immuunsüsteem küpsemaks ja osavamaks,“ lohutas lasteõde Hanna-Stina Aru.