Ehkki ebatavaliselt soe september lükkas edasi sügisele iseloomulike viirushaiguste suurema leviku, pole loota, et neist alanud külmaperioodil pääseks. Pereõde Evelyn Joost kinnitab, et igaüks saab midagi teha selleks, et teist inimest mitte nakatada ja ise kiiremini terveks saada – olgu selleks haigussümptomitega kodus püsimine, asjakohane ravi või vaktsineerimine.

Sümptomeid ja viirushaiguseid aetakse omavahel sageli segi

Pereõde Evelyn Joost tõdeb, et lõppenud september oli Tabasalu perearstikeskuses küll möödunud aastatest mõnevõrra rahulikum, kuid viirushaigused on sellegipoolest juba liikvel. “Kui eelmisel aastal tulid kõik viirushaigused korraga ja see muutus toimus väga järsku, siis sel aastal on vaatepilt veidi ühtlasema nivooga. Hetkel on liikvel juba kõik teada-tuntud viirused nagu adeno-, rino- ja enteroviirused, aga ka koroonaviirus, mille kohta tuleb juba augusti teisest poolest üks-kaks telefonikõne päevas,” sõnas ta.

Kuivõrd erinevatel viirushaigustel on väga sarnased sümptomid, juhtub Joosti sõnul sageli, et neid aetakse omavahel segi – eriti paistab see tendents silma koroonaviiruse puhul. “Inimesed on sageli üllatunud, et kas tõesti koroonaviirus veel levib – meil tuleb selgitada, et see pole kuhugi kadunud ja haigestumine on hetkel pigem tõusuteel,” lisas ta.

Kuid mis igal aastal korduva viirushaiguste kiire leviku tingib? Siinkohal tuleb mängu inimese harjumuste ja keskkonna omavaheline koosmõju. “Keskkond loob kindlasti selle, et sügise saabudes muutume rohkem tubaseks ja oleme rohkem koos – lapsed lähevad lasteaeda, noored kooli ja kollektiivid kontoritesse. Kui üks kuskil aevastab, on viirus väga kiire teistele levima,” selgitas pereõde.

Et kooli- ja töökohustused tingivad sageli kõrgenenud stressitaseme, esineb sügiseti rohkem väsimus- ja nõrkustunnet – see on pereõe sõnul sageli ka napiks jäänud unetundide süü. “Und ei kiputa meil tõepoolest piisavalt prioritiseerima, ehkki sel on tegelikult väga suur roll. Kui nüüd nõrgestatud immuunsüsteemiga inimene saab mõne süütu aevastuse või köhaga pihta, ongi haigestumine üsna tõenäoline.”

Kuigi täisväärtuslik ja mitmekülgne toitumine on samuti hea tervise alus, ei omanda inimese organism kõiki vajalikke vitamiine toidust – seetõttu oleks just praegu tarvis üle vaadata kodused D-vitamiini varud. “Kuna organismil puudub oskus D-vitamiini varusid kehas alles hoida, tuleks seda tõepoolest võtta igapäevaselt juurde, sest see aitab meil immuunsüsteemi tervena hoida,” märkis pereõde.

Ravimata jätmine viib raskete tüsistusteni

Kui reeglina paraneb inimene viirushaigusest umbes nädalaga, siis alati see nii ei ole – näiteks võivad nõrk immuunsüsteem, krooniline haigus või teatud organismi eripärad pealtnäha süütu viiruse tõttu tekkinud tüsistuste tõenäosust suurendada. “Tüsistuste vältimise eeldus on alati üks ja seesama: haigestudes tuleb hoog maha võtta ja keskenduda iseenda ravimisele. Kindlasti ei tohiks organismi sundida kahel rindel korraga pingutama ning haigeks jäädes tuleks ennekõike keskenduda puhkamisele.”

Kuigi kodune isolatsioon on soovituslik vaid koroonaviiruse puhul, aitaks teiste viirushaiguste levikut ohjeldada ka see, kui inimesed püsiksid võimalusel kodus mistahes haigussümptomite ilmnemisel. “Kõik viirushaigused on esimeste päevade jooksul nakkusohtlikud – väga oluline on aeg maha võtta ja puhata, kuna teiste inimeste keskel levivad viirused väga kiiresti teistele.”

Tõsiste tüsistuste vältimiseks oleks kõige õigem samm asuda esimesel võimalusel haigussümptomeid leevendama – siin on abiks nii apteekrid, perearst kui ka perearsti nõuandeliin. Ennekõike on pereõe sõnul oluline üles leida haigestumise algpõhjus: kui köhima ajab ninast erituv sekreet, oleks vajalik tegeleda just nohu ravimisega, kuna seejärel leeveneb ka köha.

Just õige sümptomi väljaselgitamine ja selle õigeaegne ravi aitab tõsiseid tüsistusi ära hoida. “Kui nohu või turset ei saada kontrolli alla, võivad täiskasvanud saada põskkoopapõletiku, väikelapsed aga kõrvapõletiku. Eakamatel inimestel võib järgneda kopsupõletik, mida oleks järjepideva koduse raviga võimalik vältida,” lisas ta.

Vaktsineerimine on oluline ja vajalik

Sügis toob endaga kaasa ka gripihooaja – et nii end kui ka oma lähedasi haigestumise eest kaitsta, paneb pereõde kõigile südamele, et vaktsineerimine on leviku takistamise seisukohalt üliolulise tähtsusega. Tänavu on tasuta gripivaktsiiin kättesaadav üld- ja erihoolekande (ööpäevaringse ja kogukonnas elamise) teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, lapseootel naistele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele.

Samuti soovitab Evelyn Joost tulla koroonaviiruse vastu vaktsineerima riskigruppi kuuluvatel inimestel. “Ükski vaktsiin ei aita haigust ära hoida, kuid kindlasti on sellest abi haiguse kiiremal ja kergemal läbipõdemisel – just koroona ja gripi puhul on näha, et krooniliste haigustega ja nõrgema immuunsüsteemiga inimesed on sageli need, kes haiglaravi vajavad. Ennekõike tuleb hoida vanemaealisi – rääkige oma vanemate ja vanavanematega ja jagage soovitusi, sest ennetamine on hea tervise võti!” ütles pereõde Evelyn Joost lõpetuseks.