Fookuses taimekaitsevahenditega seotud mürgistused: kuidas kemikaalimürgistusi vältida?

Ka väetist peenrasse puistama hakates tasub enne kindad kätte tõmmata.Foto: Shutterstock

18. märtsil algava rahvusvahelise mürgistusennetusnädala raames kutsub mürgistusteabekeskus pöörama tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad kevadeti erinevate taimekaitse- ja putukatõrjevahendite kasutamisega. Mürgistuseksperdid jagavad soovitusi kemikaalimürgistuste vältimiseks ja ka nõuandeid esmaabiks. 

“Lähenev kevad ja algavad aiatööd meelitavad aina enam inimesi õue. Aiatöödega käivad kaasas ka erinevad taimekaitsevahendid ja väetised, mis võivad aga hooletu käsitsemise korral olla inimesele ohtlikud,” sõnas Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. 

“Kui kaitsed aeda, kaitse ka iseennast! Näiteks õunapuid pritsima minnes tuleb kindlasti kanda prille, maski ja kindaid. Ka väetist peenrasse puistama hakates tasub enne kindad kätte tõmmata. Seda, kuidas ennast just konkreetse tõrjevahendi eest kaitsta, saab enne kasutamist lugeda toote etiketilt,” rääkis Oder ning lisas, et kindlasti tuleb kemikaale hoida lastele kättesaamatus kohas.

Erinevad taimekaitsevahendid ning putukate ja näriliste tõrjeks kasutatavad ained toovad igal kevadel kaasa samas suurusjärgus mürgistusjuhtumeid kui sügisene seedetrakti ärritavate või mürgiste seente söömine. 

Mürgistusinfoliinil 16662 tehtud kõnede statistika näitab, et üks kümnest kemikaalimürgistusest on seotud taimekaitse- või putukatõrjevahendi väärkasutamisega. Kui enim õnnetusi on põhjustanud putukate ja näriliste tõrjevahendid, siis eelmisel aastal sagenesid väetistega seotud juhtumid. Kevadsuvisel hooajal lisanduvad mürgistused taimekaitse- ja umbrohutõrjevahenditega. 

Taimekaitse- või putukatõrjevahendi sissehingamisest või allaneelamisest põhjustatud mürgistuse sümptomiteks on hingamisteede ärritus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Mürgistused on ohtlikuimad just väikelastele, eakatele ning kroonilistele haigetele, kelle organism reageerib kemikaalidele tugevamalt.

Mare Oder julgustab mürgistuse või selle kahtluse korral helistama infonumbrile 16662. “Mürgistusinfoliinile helistades saab murelik helistaja selgust olukorra ohtlikkusest või ka asjatust kartusest, mistõttu pöördutakse haiglasse vähem,“ selgitas Oder ja soovitas mürgistusinfo numbri 16662 telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav. 

Helistamine on anonüümne ning nõuandeliin on avatud ööpäev läbi. Kõnedele vastavad pikaajalise töökogemuse ja mürgistusvaldkonna eriõppega õed ja arstid, kes hindavad olukorra ohtlikkust ning annavad õiged juhised esmaabiks ja edasiseks tegevuseks. Nõu saab küsida nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.