Kummutame vaktsiinimüüte: kas vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid?

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis pidevalt vähenenud laste vaktsineerimine ohtlike nakkushaiguste vastu.Foto: Shutterstock

Vaktsineerimisvastased tekitavad palju kahju sellega, et levitavad erinevate kanalite kaudu aktiivselt väärinfot. Seesugune valeinfo mõjutab inimeste otsuseid ja ohustab seeläbi ka tervist. Terviseamet pani ritta levinumad vaktsiinide ümber tiirlevad müüdid ja selgitas, kuidas tegelikkuses lood on.

Müüt: vaktsiinid pole ohutud ja nende kõrvaltoimed on eluohtlikud

Vaktsiinid on bioloogilised ravimid. Ravimite kasutamine pole kunagi täiesti ohutu, seetõttu tuleb kaaluda kasu ja võimaliku riski suhet. Vaktsiinide kasu seisneb välditud nakkushaigustes ja nendest tingitud tüsistustes, sealhulgas surmajuhtudes. Võimalik risk on vaktsiinist põhjustatud kõrvaltoimed. Need on enamjaolt kerged ja kiiresti mööduvad. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva.

Müüt: vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid

Vaktsiinid koosnevad toime- ja abiainetest. Toimeained on surmatud või nõrgestatud  bakterid või viirused või murdosa nende valkudest. Toimeained tagavad immuunsuse kujunemise inimese organismis. Abiained soodustavad vaktsiini toimet ning tagavad vaktsiini säilitatavuse ja stabiilsuse. Üks selline abiaine on sorbitool, mida esineb looduslikult puuviljades, näiteks õuntes ja pirnides.

Müüt: mitme vaktsiini korraga manustamine või mitmekomponentsete vaktsiinide kasutamine on kahjulik

Tegelikkuses on vaktsiinide samaaegne manustamine ohutu ja ratsionaalne, sest erinevate vaktsiinide samaaegne manustamine eri kohtadesse kutsub esile samasuguse immuunvastuse ja minimaalse sagedusega kõrvalnähud nagu nende eri ajal manustamine. Nõrgestatud elus- ja inaktiveeritud vaktsiinide samaaegne manustamine tagab ka normaalse immuunvastuse, ei põhjusta rohkem kõrvalnähte ning välja kujuneb samasugune antikehade tekkimine nagu monovaktsiinide eraldi manustamisel.

Müüt: vaktsiinid pole efektiivsed

Eestis on paljud nakkushaigused, näiteks lastehalvatus, kadunud tänu sellele, et meil on vaktsineerimisega hõlmatus olnud kaua kõrge. Peatatud on ka mitme varem laialt levinud nakkushaiguse, nagu leetrid (üksikud haigusjuhud aastas), punetised (viimati registreeritud 2014. aastal) ja difteeria (viimati 2001. aastal) levik. B-viirushepatiidi, mädase ajukelmepõletiku ja mumpsi esinemine on vähenenud märkimisväärselt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.