Mõned toiduained viivad kehast ka vitamiine ja mineraale välja. „Osad taimsed ühendid – näiteks täisteratoodetes, kaunviljades, pähklites ja seemnetes sisalduvad fütohapped – seovad rauda, kaltsiumi ja tsinki ja vähendavad sel viisil nende biosaadavust,“ räägib dr Must.
Täistaimetoitluse valinud inimesed peaksid näiteks arvestama, et vegandieeti järgides võib aja jooksul kujuneda vitamiin B12 defitsiit. „Vitamiin B12 leidub looduslikul kujul ainult loomsetes toiduainetes, seetõttu on B12 üks toidulisanditest, mida veganid peaksid kindlasti toidulisandina juurde võtma. B12 defitsiit häirib tugevalt närvisüsteemi toimimist, samuti vereloomet,“ hoiatab dr Must.
Selleks, et vitamiinipuudust ei tekiks, peaks just kevadeti tähelepanelik olema, et organism saaks piisavalt värsketes taimeosades sisalduvaid vitamiine, nagu foolhape ja C-vitamiin – kas siis võimalikult kemikaalivabalt kasvatatud importviljadega või kvaliteetsete vitamiini-mineraalipreparaatidega. Lihtne rusikareegel on, et iga eestimaalane peaks r-tähte sisaldavatel kalendrikuudel (ehk siis septembrist aprillini) tarvitama D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid või D-vitamiini preparaate.
Organism annab vitamiini või mineraalaine puudusest märku
„Kõige sagedamini kirjeldatakse väsimust, jõuetust, närvilisust, ebamääraseid valusid, unehäireid. Kaebused varieeruvad seinast seina,“ kommenteerib dr Must. „Mõnikord kurdavad patsiendid hoopis kontrollimatut söögiisu – pidevalt tahaks „midagi head“. Ka see võib olla märk sellest, et organism annab märku mõne vitamiini või mineraalaine puudusest, lootuses, et mõni söödud toitudest vajalikku ainet sisaldab.“
„Tihti ei taipa meedik küsida või patsient ise rääkida oma dieedist, kust võib nappida mõnda olulist mikrotoitainet, mille defitsiidi tõttu on organismi toimimine oluliselt häiritud. Vahel ravitakse sümptomeid, otsimata kaebuste tegelikku põhjust,“ kirjeldab dr Must.
Kõige sagedamini näeb Eesti arst oma praktikas vähesest päikesest tingitud D-vitamiini defitsiiti, rauavaegust ning foolhappe ehk vitamiin B9 defitsiiti. „Rauapuudus võib väljenduda kahvatu jume, jõuetuse, koormustaluvuse langusena, aga ka südamepekslemise, külmakartlikkuse, juuste hõrenemise, närvilisuse, ärevuse, unehäirete või rahutute jalgade sündroomina,“ selgitab dr Must.