“Soolatüükad on konarlikud ebatasase tiheda pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe – tromboseerunud pisikesi veresooni,” kirjeldab Hallik. “Soolatüükad võivad tekkida kogu kehale, näo piirkonda ja genitaalidele, kuid kõige sagedamini paiknevad need jala- või käelabadel. Jalatallal, pideva koormuse all on soolatüügas lame ja kasvab surve all sissepoole. Tüüka läbimõõt võib olla alla 1 mm, aga ka üle 1 cm.”
Soolatüükaid põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV). Hallik selgitab, et HP-viirusel on väga palju erinevaid tüüpe, millest mõned põhjustavad soolatüükaid, teised aga näiteks emakakaelavähki või genitaaltüükaid. Soolatüükaid põhjustava viiruse ülekanne toimub otsese (inimeselt inimesele) või kaudse kontakti (käterätid, esemed, pinnad jt) kaudu.
“Tüükad võivad edasi kanduda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel. Genitaaltüükad täiskasvanutel kanduvad tavaliselt edasi seksuaalsel teel,” toob Hallik välja.
Kuidas konnasilma ja soolatüügast ravida?
Õde toonitab, et konnasilma ravi puhul on kõige olulisem vähendada survet kahjustatud piirkonnale. Selleks võib olla näiteks jalanõude väljavahetamine mugavate, hõõrdumist või tugevat survet mitte tekitavate jalanõude vastu. Surve ja hõõrdumise vähendamise tulemusena võivad konnasilmad kaduda ka iseenesest.
“Konnasilmade kadumisele aitab kaasas ka nahapaksendite mehaaniline vähendamine. Jalgade vannitamisel hõõru paksenenud sarvkihti näiteks pimsskivi või jalariiviga. Samuti võib olla abi konnasilmaplaastritest ja -lahustest,” soovitab Hallik.
Nahapaksendite eemaldamiseks ei ole aga soovitatav kasutada kääre, žiletti, noaotsa jm teravaid instrumente, kuna nendega võib kogemata vigastada tervet nahka, avades tee põletikku tekitavatele bakteritele. “Kasulik on enne iseseisvat sekkumist pidada nõu spetsialistiga, kes saab vajadusel teha ka külmaravi,” soovitab Hallik.
